Archive for March, 2009

LÅT DEN RÄTTE KOMMA IN

Posted in 2008, 4/6 - okei, õudus, Rootsi on March 31, 2009 by Kalju

Rootsi, 2008.
lavastaja Tomas Alfredson.
osades Kåre Hedebrant, Lina Leandersson, Per Ragnar jt.

okei

lat-den-ratte-komma-in-poster

Ma alatasa vaatan ja imestan Eestlaste filmimaitset. Sellal kui Twilighti sarnane junnvampiirifilm meelitas kinosaalidesse kuude kaupa tuhandeid inimesi valitseb Rootsi vampiirifilmi Låt den rätte komma in ajal saalides tühjus.  Kell pool 7 õhtul oli kinosaalis kokku 4 inimest. 4! Muidugi on selline pinnas soodus neile inimestele, kelle salajane seksuaalfantaasia on tühjas kinosaalis kabistamine. Võtke töölt vaba päev, valige mõni päevane seanns välja, viige salaja pudel vahuveini saali ning mõnus oleng võib alata. Filmi enda nimi on ka mõnusalt kahemõtteline- “Lase sisse see õige”. Kuigi tegelikult oleks asjalikum mõte siiski ka filmile pilk peale visata, sest tegu on päris asjaliku linateosega.

Filmi peategelane on koos üksikemaga elav 12-aastane Oskar, kes elab üsna nüri 12-aastase poisi elu: vanemad on lahus ja eriti ei hooli noormehest, koolis pidevalt kiusatakse teda ja ega poisil eriti sõpru peale raamatute ja ruubiku kuubiku pole. Ühel päeval kohtub Oskar hiljuti naaberkorterisse kolinud Eliga, kelle juures on midagi kahtlast…

Tegelikult on selle filmi kohta imelik öelda õudusfilm, sest veristamist ja pinevust on minimaalselt.  Pigem on tegu maalilises Rootsi talves üles võetud draamaga, mis räägib koolivägivallast ja üksildusest (ma siiani arvan, et kogu film on peast ärakruttinud Oskari väljamõeldud maailm, kuigi otsest vihjet sellele filmis pole) ja kahe lapse vahel tärkavast lähedustundest, võiks isegi öelda armastusest. Omalaadi huvitav on see, et lastele, kellele see film võiks sõnumi ja temaatika poolest suunatud olla,  ei tohi seda filmi vanusepiirangu tõttu näha. Ja mille pärast see vanusepiirang on- paari veristamise pärast, mida spetsiifiliselt ei näidata ja ühe alasti alaealise alakeha näitamise pärast. Ja üleüldse on see film kuratlikult pedofiilne- Elit mängivas Lina Leanderssonis on midagi kütkestavat kuigi ta on kuradi 12. Aga jah, minu maitse jaoks polnud selles filmis ei piisavalt verd ega ka piisavalt draamat. Kuigi film iseenesest on täitsa huvitav.

lat-den-ratte-komma-in1Ei ole ma veel selles eas,

et nii kaua kuuvalgel ööl

võiksin seista su kõrval siin.

FLAMMEN & CITRONEN

Posted in 2008, 5/6 - äge, ajalooline, põnevik, Taani on March 30, 2009 by Kalju

Taani, 2008.
lavastaja Ole Christian Madsen.
osades Thure Lindhardt, Mads Mikkelsen, Stine Stengade.

äge

flammen-og-citronen-plakat

Ole Christian Madsen viib oma üllatavalt põneva ja stiilse ajaloolise põnevikuga vaatajad 1944. aasta Taani. Natside sisserännakust alates valitseb riigis terror ja õud, kuid mitte kõik elanikud ei taha sellega leppida. Põranda all tegutseb väike partisanigrupp, kuhu kuuluvad ka filmi varjunimitegelased Flammen ja Citronen elik maakeeli Leek ja Sidrun (kogu tegevustik põhinev tõsielusündmustel). Kui ülejäänud rühmituse liikmed tegelevad veretu protestiga, näiteks keelatud ajakirjanduse avaldaminega, siis Flammeni ja Citroneni ülesandeks on kohaliku natsinaalsotsialistliku eliidi ükshaaval mahanottimine- just kohalike Taanlaste mahanottimine, sest Sakslaste mahatapmisel võiksid olla fataalsed tagajärjed. Ja mehed teevad seda stiiliselt. Ei mingit jamamist snaiprite ja muu sellise pahnaga:  kop-kop uksele, uks avatakse ja kuul pähe. Mehed on nii kardetud, et Flammen on ühel hetkel natside kõige tagaotsitavam inimene terves Taanis. Kõik kulgeb plaanipäraselt kuni mängu astub Ketty Selmeri nimeline femme fatale, kes proovib meestele (õigemini küll Flammenile) selgeks teha, et nad tegutsevad oma partisanirühmituse liidri ärihuvidest lähtuvalt, nende sihtmärgid pole absoluutselt seotud natsieliidiga ja nad on tapnud süütuid inimesi. Kes räägib tõtt, kes vassib? 

flame-and-citroen

PUSH

Posted in 2/6 - halb, 2009, sci-fi, thriller, USA on March 29, 2009 by Effu

Ameerika Ühendriigid, 2009.
lavastaja Paul McGuigan.
osades Djimon HounsouDakota Fanning, Chris Evans, Camilla Belle jpt.

halb

push1

Filmi tegevus tõimub rahvast täis Hong Kongis, kus redutavad erinevate võimetega inimesed. Peidavad nad end valitsuse salaorganisatsiooni eest, mis tahab neist ülivõimsat armeed moodustada. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks objektide liigutamine, tuleviku nägemine, mälu kustutamine, teistele oma mõtete pähe panemine jne jne. Kui üks selline katsealune neiu haiglast põgenema pääseb ja jõuab endaga kaasa haarata veel kohvri mis sisaldab midagi, mida valitsus tagasi tahab ja jooksus olevad isikud sooviks kasutada organisatsiooni vastu, algab meeletu kohvriotsing kõiki võimeid kasutades. 

Kui alguses tundub, et kõik need erinevad võimed ajavad pea ringi käima ja kuidagi ei saa aru, kes on kes. Siis sellele on filmitegijad eriti lihtlabase lahenduse mõelnud. Iga uus ekraanile ilmuv tegelane lihtsalt kasutab kohe oma võimet, et selge oleks kes ta on. Kas või hõljutab lihtsalt midagi oma peopesa kohal, et ikka selge oleks, et tegemist on “nihutajaga”. Väga mage. 

Muidu üritab film igal võimalusel hästi lahe olla ja isegi üks kohustuslik armulugu on sisse pigistatud. Üldiselt on aga filmis kõike liiga palju, eriti supervõimeid. Ja tänu sellele aasia perekonnale, kes samuti miskipärast kohvrit ihaldavad, saab filmist kohati nagu mõni aasia komöödia (vaata allolevat pilti).

Filmi lõpp jätab aga selge vihje, et ka järg on tulemas. Ei tea kas  seda ikka on vaja.

push2

WATCHMEN

Posted in 2009, 4/6 - okei, põnevik, USA on March 25, 2009 by Kalju

Ameerika Ühendriigid, 2009.
lavastaja Zack Snyder.
osades Jeffrey Dean Morgan, Jackie Earle Haley, Patrick Wilson jpt.

okei

watchmen1

tegelased:
*terve filmi palja vändaga ringi lippav Mr. Manhattan, kes on sinine ning suudab mateeriat liigutada ja jõuab 0.03 sekundiga Marsile. Potensiaalselt maailma kõige osavam ja kiirem ja tugevam elusolend.
*Möllumehest ja alkoholisõbrast kangelane Koomik, kelle CV`l on JFK tapmine, raseda vietnamlase tapmine ja oma kaaskangelase vägistamisüritus.
*Rorschach- Kõige coolim maskis kangelane EVER!
*Öökull- maskita olles prillidega ja impotentne jobu, maski kandes Chuck Norris.
*Lateksis ja litsakas naiskangelanna Silk Spectre II, kes terve filmi jooksul rautab kordamööda Öökulli ja dr. Manhattanit.
*Ozymandias- peale superkangelase tööst erruminekut hakkas väga edukaks ärimeheks.

tegevustik:
On aasta 1985. Nixon valiti just kolmandat korda presidendiks ning tuumasõda Nõukogude Liiduga on ukse taga. Koomik tapetakse. Rorschach hakkab asja uurima ning mõistab, et asjalood on kahtlased ja läheb hoiatab kõiki eelmainitud tegelasi, et keegi jahib maskis kangelasi (välja arvatud Koomikut, sest Koomik on surnud). Koos elavad Silk Spectre II ja Mr.Manhattan lähevad tülli ja Silk Spectre II kolib välja Öökulli juurde. Vahepeal proovitakse tappa Ozymandiast ja Rorschach on ebaõiglaselt vangi sattunud. Öökull ja Silk Spectre II seksivad ning otsustavad Rorschachi ära päästa. Hull märulistseen vanglas. Üheskoos hakkavad uurima Koomiku mõrva tagamaid ja üllatus-üllatus, niidid viivad suurkorporatsiooni juhtiva Ozymandiasieni (on üldse mõni film, kus halbade asjade taga pole suurkorporatsiooni juht). Ozymandias laseb pool maailma õhku. Dr. Manhattan jääb süüdi ja on sellega nõus, sest maailma päästmiseks on paarkümmend miljonit inimohvrit tühine kaotus. Rorschach pole asjaga nõus.  Dr. Manhattan tapab Rorschachi ja kolib marsile. Lõpp.

Minu arvates on selle filmi väärtushinnangud paigast ära. Selle asemel, et tõsta esile algmaterjali pessimistlikku vaadet inimkonnale, on filmi põhiküsimused ikka armusuhted ja muu selline pläma, mida leiab nagunii igast filmist. No kasvõi filmi lõpp- tapetakse paarkümmned miljonit inimest ja seda ei näidata peaaegu üldse. Hoopis tähtsam on see, kes on Silk Spectre II isa.  No mida v*ttu, keda see kotib? Ja samamoodi jäetakse tähelepanuta Valvurite populaarsuse kadumine. Miks, millal ja kuidas hakkasid inimesed superkangelaste vastu protestima on palju huvitavam küsimus, kui Silk Spectre II suhted dr.Manhattani ja Öökulliga. Okei, ma pole koomiksit lugenud ja võib-olla on algmaterjal ise selline. Aga praegu jäi täpselt selline mulje, et tehakse lahedat filmi elu24 põlvkonnale.

Parim asi filmi juures on algustiitrid Bob Dylani saatel. Selles viies minutis oli rohkem elu ja kaasahaaravust, kui kogu ülejäänud filmis kokku. Algustiitrite Oscari võib juba praegu Watchmenile üle anda. Dylan Dyalniks, aga üleüldse oli filmi heliline taust suurepärane. Samamoodi on väga köitev ka filmi visuaalne pool. Snyderilt oleks võinud oodata ülepunnitatud märulit, kuid tegelikult oli tegu väga stiilse filmiga. Veidi häirisid küll stseenid marsil, aga ma pole veel Aronofsky the Fountainist taastunud ja sestap on kõik sellised kosmosestseenid vastuvõetamatud. Samas kõik muu oli perfektne, eriti võitlusstseenid.

Visuaalselt suurepärane, sisult nõrk.

watchmen2

IL Y A LONGTEMPS QUE JE`TAIME

Posted in 2008, 5/6 - äge, draama, Prantsusmaa on March 25, 2009 by Kalju

I loved you so long.
Prantsusmaa, 2008.
lavastaja Philippe Claudel.
osades Kristin Scott Thomas, Elsa Zylberstein, Serge Hazanavicius jt.

äge

loved-you-so-long-poster

Kaks õde, Juliette ja Léa, saavad kokku peale viitteist lahus oldud aastat. Nimelt viibis vanem õde Juliette (Thomas) vahepealsed aastad vanglas oma väikese poja mõrvamise eest. Nii kolib Juliette oma noorema õe ja tolle perekonna juurde, et ühiskonda assimileeruda. Nagu arvata võib, ei ole see protsess sugugi lihtne. Kas sina võtaksid tööle oma poja mõrva eest vangis istunud naise? Kas sina jätaksid oma lapsed üksi mõrvariga? Täpselt selliste küsimuste ja eelarvamustega peab Kristin Scott Thomase tegelaskuju maadlema. Märkimata ei saa jätta seda, et Kristin Scott Thomas teeb filmis elu parima rolli- tema pilgus on maailmas aastatid ära lõigatud inimese tühjust ja käitumises alalhoidlikkust ning ebamugavust.

Philippe Claudel on oma enda raamatul põhineva filmi väga põnevalt üles ehitanud. Juliette minevik tuuakse vaatajani tükk-tüki haaval ja põhjus, miks ta oma poja mõrvas, selgub alles lõpustseenis. Kuni selle ajani jäetakse vaataja teadmatusse ning inimene peab ise otsustama, kuidas Juliette`i suhtuda- on ju tegu äärmiselt sümpaatse naisega, kes siiski on mõrvar.

Hästi üles ehitatud lugu + suurepärased näitlejatöö. Ega rohkem polegi ühele filmile vaja.

loved_you_so_long

THE BOAT THAT ROCKED

Posted in 2009, 6/6 - klassika, komöödia, muusika, romantiline on March 20, 2009 by Effu

Suurbritannia, 2009.
lavastaja Richard Curtis
osades Gemma Arterton, Philip Seymour Hoffman, Bill Nighy, Emma Thompson, Nick Frost, Jack Davenport, Rhys Ifans, Talulah Riley, Tom Sturridge jpt. 

klassika

boat-that-rocked1

Sellist kampa suurepäraseid briti näitlejaid nagu siin, juba naljalt ühes filmis ei kohta. Siin on nad õnneks kõik koos ja sõna otseses mõttes rokivad täiega. 

Aasta on 1966  – briti pop ja rockmuusika kuldaeg. Samas kui ametlikud raadiojaamad mängivad poppi ja rokki vaid kaks tundi iga nädal, lasevad raadiopiraadid parimat muusikat oma põhjameres asuva laeva pardalt kõikidesse raadiotesse 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. See piraatraadiojaam on aga pinnuks silmas briti valitsusel, kus kõik eelistavad rahulikku jazzi. Kuigi valitsus üritab kõiki meetmeid rakendades raadiojaamast vabaneda, ei takista see suurt enamust briti populatsioonist igal võimalikul hetkel poppmuusikat kuulamast.

Hästi mõnus retro film on. Alustades tegelaste välimusest ja olekust kuni veidi sahiseva pildini välja. Kõik oli täpselt nagu vanasti. Ja pealegi veel briti inglise keeles. Aga eks minu nõrkuseks olegi briti filmid ja eriti näitlejad. Esiteks muidugi mu lemmik vanahärra Bill Nighy kes siin ülimõnusa etteaste teeb ja siis veel Nick Frost, Jack Davenport ja Rhys Ifans, suurepärased tüübid kõik. Ja ei saa mainimata jätta ka tulevast tüdrukute lemmikut Tom Sturridge’. Naispoolest, Gemma Arternonist ja Talulah Riley’st rääkimata. 

Ja  muusika. The Kinks – All day and all of the night kummitab pärast filmi veel päris tükk aega ja ega ülejäänud muusika ka sellele alla ei jää. Kõik ajastule omased hitid tulevad ikka mängimisele. Soundtrack on küll kindel must-have.

Lõpp on ka hea. Väike nali Titanicu arvel. Igatahes, mul jälle üle pika aja üks lemmikfilm kirjas. 

Rock’n’roll!

boat-that-rocked2

MARLEY & ME

Posted in 2008, 5/6 - äge, draama, komöödia, romantiline, USA on March 20, 2009 by Effu

Ameerika Ühendriigid, 2008.
lavastaja David Frankel. 
osades Owen Wilson, Jennifer Aniston, Eric Dane, Alan Arkin, Kathleen Turner jt. 

marley-and-me-poster

Film põhineb John Grogani samanimelisel autobiograafilisel raamatul rääkides loo tema enda elust, perekonnast ja koerast. Koerast, kes alguses tundus maailma kõige armsam lemmikloom, osutus tõeliseks saatanaks, kuid ajapikku sai asendamatuks osaks perekonnast.

Tegemist oleks justkui mõne keskmise romantilise komöödiaga, aga ei ole, ja seda just tänu Marley’le. Tänu sellele kurjast vaimust haaratud koerale ei muutunud film läägeks ja jäi viimaste minutiteni köitvaks. Mõnusalt armas, hästi eluline ja piisavalt naljakas. Just selline paras. 

Filmile ette heita pole nagu väga midagi. Mulle Jennifer ja Owen mõlemad täitsa meeldivad ja kokku sobisid nad ka nagu valatult. Üks hull asi filmi juures on aga see treiler, mida praegu kinos iga filmi ette vähemalt kaks korda mängitakse. Kes seda näinud, on põhimõtteliselt kogu filmi ära näinud. Rohkemaga film enam eriti üllatada ei suuda. Jääb veel ainult lõpp, mille kohta kõik vist teavad, et paar salvrätti võiks taskus varuks olla. Isegi mina, kes ma tavaliselt filmide ajal ei vesista, poetasin paar pisarat. 

Kui kurb lõpp kõrvale jätta, siis muidu igati mõnus rom-kom õnnelikust paarikesest ja nende kutsast. 

marley & meAwww…. allahinnatud kutsu.