CRNA MACKA, BELI MACOR

Black Cat, White Cat.
Jugoslaavia, 1998.
lavastaja Emir Kusturica.

okei

black-cat-white-cat

Mina ja Emir Kusturica omavahel väga hästi läbi ei saa. Minu väike juuksepahmakasse mattunud peanupp lihtsalt ei mõista, mis on Kusturica filmides nii paeluvat, et paneb filmikriitikud kui ka tavavaatajad mõnust oigama. Filmi Must kass, valge kass keskmes on isa-poeg Matko ja Zare, kes veedavad oma päevi Doonau äärses räämas majakeses. Ühel päeval tuleb Matkol geniaalne idee röövida kütusetsisterne ning Fellinilik Balkani mustlasjant võib alata. Märksõnadeks ülelaskmine, pulmad, surmad, diskogängster ja haned, mille kõige taustaks Balkani umpa-umpa rahvuslik muusika. (Tegelikult on mul väga kahju, et suvel Szigetil jaurates Kusturica and the no smoking orchestra jäi nägemata. Tõotanuks olla väga lahe elamus.)

Ma saan täiesti aru, miks see film peaks olema traginaljakas- siga sööb Trabanti, kõik amatöörnäitlejatest osatäitjad on valitud võimalikult eriskummalised ning situatsioonid kuhu inimesed satuvad on tobenaljakad. Aga no pagan, mul isegi ei tulnud terve filmi jooksul muiet suule. Peaks arsti juurde minema ja laskma oma huumorisoone üle vaadata. 

Aga õnneks filmi tempo iseenesest oli hea ja sestap igavuse üle kurtma ei pea. Kusturica olustikutabamine on muidugi maailmaklassiline- filmi vaadates on tunne justkui ise veedaks oma päevi räpase jõe ääres kuldhammastega vanameestega viina võttes. Mis iseenesest poleks väga paha pensioni veetmise perspektiiv.

black-cat-white-cat2

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: