Archive for June, 2009

TAKING CHANCE

Posted in 2009, 5/6 - äge, draama, USA on June 30, 2009 by Kalju

taking_chance_posterTaking chance

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Ross Katz

osades Kevin Bacon jt

äge

Tõestisündinud lool ehk Lt. Col. Michael Strobli meenutustel põhinev film tema teekonnast 19-aastaselt Iraagis hukkunud Chance Phelpsi surnukeha kõrval. Nimelt oli Strobl (Bacon) vabatahtlik transportima võhivõõra sõduri kirstu Doveris asuvast sõjaväebaasist läbi Philadelphia ja Minneapolise Billingsis asuva perekonna juurde. Ja põhimõtteliselt sellega ongi kogu filmi sisu ära öeldud.

Ross Katz murrab oma lavastajadebüüdis kõikvõimalikke filmireegleid. Filmi sisu saab kokku võtta ühe lausega, dialoog mahuks väikese käekirjaga kirjutatult a4 paberile ja sisuliselt on tegu maailma kõige sisutühjema roadmoviega. Kuid siiski mõjub see film väga mitmel tasandil, olles ühekorraga vananenud sõduri kahetsusreis (Strobl: “Ma peaks olema nende sõduritega Iraagis, aga selle asemel ma  töötan sõjaväekontoris. Kõik mu sõbrad sõdivad, aga mina küsisin pikendust kuubikus töötamiseks, kuigi mind on treenitud sõjamasinaks.”), austusavaldus kõikidele sõduritele ümber maailma ja suurepärane järelhüüe Chance Phelpsile. Filmirullile on tikitud väikseid detaile, mis lõppeks poevad naha alla: surnud sõduri näppude pesemine verest; kõrvalseisjate pilgud; protseduurireeglid, mida Michael Strobl peab täitma lennujaamades näiteks lennuksit välja tulevale kirstule au andmine jne. Kõige selle juures õnnestub Ross Katzil hoiduda Ameerika ülistamisest ja klišeedelõksu jäämisest, mis selliste filmide puhul kipub probleemiks kujunema. Tugev debüüt ja nö kahe suitsu film (peale filmi lõputiitreid lähed otsejoones rõdule ja teed vaikuses kaks suitsu.)

taking chance

SUNSHINE CLEANING

Posted in 2008, 4/6 - okei, komöödia, USA on June 29, 2009 by Kalju

sunshine-cleaning-posterSunshine cleaning

Ameerika Ühendriigid

2008

lavastaja Christine Jeffs

osades Amy Adams, Emily Blunt, Alar Arkin, Steve Zahn jt.

okeiLase ainult naised filmitegemise pumba juurde ehk lavastama ja stsenaariumit kirjutama ning võib kindel olla, et sealt tuleb alltekstis naisi kiitev ja mehi laitev film.

Rose ja Norah on õed, kellel ei lähe elus just kõige paremini, kuid ikkagi leiab üksikema Rose oma poja kõrvalt ja Norah..ee…ma-ei-tea-mille-tegemise-kõrvalt aega, et luua oma laibapuhastustkompanii. Mida teevad samal ajal filmi meestegelased? Mac on politseinik, kes pidevalt petab oma naist Rose`ga; neidude isa on segane päss, kes müütab valetades kõike; Rose`i poeg on huligaan, kes oma pättuste tagajärjel peab minema tasulisse erakooli, mida üksikema peab kinni maksma ja Winston on kahtlane ühe käega puhastusvahendite poe müüja, kes vabal ajal paneb kokku mudellennukeid. Ühesõnaga totaalne tropikari (kuigi isa veidi rehabiliteerib ennast filmi lõpuks, ent ikkagi). Samas film ise on armas Ameerika indiefilmide vaimus üles võetud komöödia, mis on lihtsalt tore film. Inimestel on mured, kuid lõppeks laabub kõik. Mida sa enamat ikka selliselt komöödialt ootaksid? Komöödia on see film küll mööndustega, sest ega see naljakas polnud. Vähemalt minu meelest, samas naisvaataja muigas ja naeris korduvalt. Noh, film naistelt naistele.

Filmi täht on Emily Blunt, kes lendas otsejoonelt Maggie Gyllenhaal listi. Antud list koosneb naistest, kes päriselus ja oma teistes rollides on inetud ja ilmetud, kuid mingis teatud rollis on funkylt seksikad (selgituseks: funkylt seksikas pole mitte bikiinides oma tisse hõõruv näitsik, vaid omapärase välismusega ja olemusega pilku püüdev noor naine). Nime sai antud list *trummipõrin* Maggie Gyllenhaali järgi, kes filmis “Stranger than fiction” mängis omamoodi kohvikuperenaist.

Maggie Gyllenhaal list:

*Maggie Gyllenhaal filmis Stranger than fiction.
*Emily Blunt filmis Sunshine Cleaning

Eks ma proovin ajapikku antud tabelit ka edasi arendada. Jääge lainele.

sunshine-cleaning

RELIGULOUS

Posted in 2008, 5/6 - äge, komöödia, USA on June 27, 2009 by Kalju

religulous posterReligulous

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Larry Charles

osades Bill Maher ja tema intervjueeritavad

äge

Pole midagi lihtsamat, kui teha ärapanevat dokumentaalfilmi. Vähemalt Ameerika puhul on asi lihtne. Kõigepealt võta üks kolmest teemast: sõda terroristide vastu, relvad lihtinimeste käes või religioon. Kui teema on valitud, siis läheb veidi keerulisemaks, sest peab leidma intervjueeritavad inimesed. Olenemata teemast tuleb kindlasti minna Redneckide juurde ja saada neilt vastuseid “Me peame hävitama kõik Iraanlased ja Prantslased”, “Minu arvates on normaalne, kui mu viieaastasel pojal on pumppüss, “Mida perset, sa ei usu jumalt? Selle eest sa saad küll vastu vahtimist”. Kui Redneckide käest on vastused kätte saadud on igal valitud teemal erinev uurimissuund. Terrorismivastase filmi puhul tuleb 79 korda näidata George Kaksisvee Bushi väljaütlemisi ja toonitada, et mees on lausidioot. Relvateema puhul näita lõike koolitulistamistest- mida verisem, seda parem. Religiooniteema puhul otsi üles rumalad paduusklikud ja inimesed, kes peavad ennast tänapäeva Jeesuseks. Kohustuslik on ka käik mormoonide juurde, sest see religioon on nii rumal.

Borati ja Brüno filmide lavastaja  Larry Charles ja seisapüsti esinemistega kuulsaks saanud Bill Maher valisid religiooni teema ja võtsid intervjuud ümber maailma pesitsevatelt usklikelt ja usuhulludelt. Filmi eesmärk oli üsna lihtlabane religiooni naeruvääristamine. Ja see tuleb Bill Maheril suurepäraselt välja. Kuigi kogu seda teemat on korduvalt nämmutatud, siis antud film kerkib omasuguste seast esile oma kuradima terava humooriga. Õigemini on see film dokumentaalfilmina rämps, kuid komöödiana suurepärane. Selline vaese mehe Borat, mis on ju kompliment.

religulousBill Maher ja Jeesus

TRANSFORMERS: REVENGE OF THE FALLEN

Posted in 2/6 - halb, 2009, põnevik, USA on June 26, 2009 by Kalju

transformerid 2 posterTransformers: Revenge of the Fallen

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja: Michael Bay

osades Shia LaBeouf, Megan Fox, Josh Duhamel, Tyrese Gibson, Kevin Dunn, John Turturro jt.

halbEt kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et Jaanipäevast jäi mul alles pakk odavat Hispaania pakiveini ja nüüd Limonaadikinno minnes sai see ettenägelikult kaasa võetud. Oli tegu minu esimese kokkupuutega autobotide ja decepticonidega, sest esimene film jäi õigel ajal nägemata ning väidetavalt olla see peadpööritavalt raju olnud. Samas kuskilt teleka- või arvutiekraanilt võimsa filmi nägemine on võrreldav laiades pükstes, lohvakas kampsunis ja läki-läkiga Megan Foxi nägemine: üldmulje saab kätte küll, kuid kogupauk jääb kätte saamata. Nii tunduski, et parim viis Transformeritega tutvuse sobitamiseks on antud teine film alapealkirjaga Langenute kättemaks. Ja kuidas sa ikka esmakohtingule ilma kingituseta lähed- nii sai koolidiskodelt saadud vilumusega WC`s kokku segatud mahe odavveini ja Coca-Cola segu.

Kui juba Megan Foxile jutt läks, siis see tšikk on 100% uus Angeline Jolie. Iga 15-aastaste poiste põlvkond vajab oma brünetti, perfektse keha ja imemishuultega naisiidolit ja Jolie on selleks rolliks paratamult liiga vana. Teatavasti pole äravajunud tissidega naised, kes filmides oma lapse ära kaotavad, seksikad ja Jolie enam FHMi kaanetüdrukuks ei kõlba. Naiste jaoks on karm bisnis see sõubisnis. Meestel on hulka lihtsam- 15-aastased tüdrukud võivad ilma raskemate tagajärgedeta Brad Pitti vanuseid mehi vaadata. Samas kui 15-aastasele poisile meeldib kolmekümnendate eluaastate keskel olev naisterahvas, siis on kuri karjas. Järgmisena hakkab ta internetist MILF-pornot vaatama ja ei lähe palju mööda, kui poisist on saanud naabrivanatädi ihalev pervert. Samas Megan Foxil on üks pisitilluke, pea tähelepandamatu viga: ta ei oska näidelda. Kui ta on suu kinni ja upitab on tagumikku tsikli peal või võtab oma tsiklikostüümi seljast või jookseb aegluubis, siis on kõik korras. Aga niipea kui ta suu lahti teeb… Piinlik värk.

Aga jäägu see Megan Fox kus see ja teine, sest selle filmi peategelased on robotid. Minusugusele algajale transformerile olid esmaminutid šokeerivad: AUTOD MUUTUSID ROBOTITEKS! Tõesõna, noh. Vägev. Eks see lahingute virr-varr veidi ülepingutatud ja hoomamatu oli, kuid see on teada järjefilmide tüüpviga: rohkem plahvatusi, kiirem action ja ei ühtegi mõtet. Varsti muutusid ka köögis leiduvad kodumasinad robotiteks. Nüüd sa mõtled: “Ainult see puuduks, kui inimesed robotiteks muutuksid.” Võta näpust, hiljem muutus ka üks noor ja litsakas näitsik robotiks.

Kuid üsna pea hakkas mul igav ja ma tegin natuke statistikat filmi kohta:
* naljakaid nalju filmis: 1
* tõsiselt lahedaid võitlussteene: 1
* Megan Fox hüppab aegluubis liiva sisse: 3
* röster muutub robotiks: 1

Kuskil poole filmi peal trasformeerus ärajoodud vein minu organismis uriiniks ja nii seadsin sammud WC`sse. Tagasitulles avastasin ma ukse kõrval sildi “kinosaali saab tagasi ainult koos saalitöötajaga, kinopileti ettenäitamisel”. Pilet oli mul täiesti olemas, kuid saalitöötajat mu silmad järgmised 10 minutit ei kohanud. Tammusin tuimalt mööda korrust ringi, vaatasin nõutult lukus kinoust ja olin valmis hüppama ükskõik millisesele teisele seansile. Kuid minu õnneks/õnnetuseks läks keegi just Transformerite seansilt tualetti külastama ja ma sain õnnelikult kinosaali tagasi. Samas seda naist ma enam naasmas ei näinud: ju jäi temagi ukse taha kinni ja ei leidnud ühtegi kinotöötajat. Kui sa loed seda, siis võta teatavaks, et sa ei jäänud millestki ilma. No see film venis ja venis ja venis. Üle kahe ja poole tunni täpselt samasuguseid sisutühje lahinguid koos halva näitlemise ja klišeedest kubiseva sisuga. Peab ikka vägisi esimese osa üle vaatama, kas see oli samasugune Disney stiilis käkk.

transformerid 2

THE HANGOVER

Posted in 2009, 6/6 - klassika, komöödia, USA on June 23, 2009 by Kalju

hangover-posterThe Hangover

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Todd Phillips

osades Bradley Cooper, Ed Helms, Zach Galifianakis, Justin Bartha, Heather Graham jt

klassika

Doug (Bartha) peab oma poissmeeste õhtut Las Vegases koos Phili (Cooper), Stu (Helms) ja Alaniga (Galifuckmakra). Õhtut alustab meestekvartett Ceaser Palace hotelli katusel, kus lüüakse Jägermeistri klaasid kokku sõnadega  “õhtu auks, mida me iial ei unusta!” Ja nii ärkavad Phil, Stu ja Alan järgmisel hommikul sama hotelli luksussviidis ning kogu sviit näeb välja nagu sviidid mis jäävad maha Amy Winehouse`ist: kõik kohad on täis tühje õllepudeleid, LCD ekraanid on sissepekstud, mullivann on täis kumminukke, tubades jookseb ringi kana, WC`s on tiiger ja nii edasi. Kuid see pole veel kõige hullem- ühest kapist leiavad kolm segaduses meest tundmatu päritoluga imiku. Kui see pole veel kõige hullem- järgmisel päeval abielluma pidav Doug on kadunud. Nii haarab meestetrio beebi kaenlasse ja lähevad Patulinnast Dougi otsima ja oma eilseid sündmusi taastama.

Ausalt öeldes  selline “lällame Las Vegases, hommikul ei mäleta midagi ja hakkame pilti kokku panema” lugu toob silme ette mingisugused “Kutt, kus mu auto on” sarnased käkk-, ma julgeks isegi öelda junnfilmid. Kuid see film pole selline- tegu on terava, värske, naljaka ja täpselt parasjagu üle vindi keeratud teosega. Varem filmidega Road trip ja Old School kuulsust kogunud Todd Phillips sõnas ühes oma intervjuus, et antud filmi edu alus on näitlejate valik. Tema sõnutsi see film ei töötaks, kui seal oleks mänginud nt Jack Black ja Ben Stiller, sest nemad on nö tuntud näod ja inimestel ei teki äratundmisrõõmu. Siinkohal ei saagi muud teha, kui Phillipisiga nõustuda. Cooper, Harris ja Getafetacheese teevad geniaalsed rollisooritused. Esimene neist mängib Phili, kes on paheline algkooli õpetaja, kes peale reede õhtu viimast koolikella tõmbab lipsu kaelast ja saadab lapsed perse sõnadega “ma ei tunne teid enne esmaspäeva”. Teine neist mängib Stud, kes on naise käpa all ägisev hambaarst, kes peab Las Vegasesse minemiseks naisel suud ja silmad puru täis ajama ning iga paari tunni tagant naisele “kontrollkõned tegema”. Kolmas neist, Alan on mängurluse, narkootikumidega, alkoholiga ja kõige muuga pahuksis olev kerge kiiksuga mees. Samamoodi on äärmiselt värvikad kõik kõrvalosatäitjad, eriti meeldejääv oli maailma kõige geim gängster Mr.Chow. Sellest tüübist võiks eraldi filmi teha.

Filmi staar on tegelikult Alanit mänginud ja varem Seisa püsti komöödiatega kuulsust kogunud Galifianakis, kelle mõtteterad a la “Bin Ladeni pärast ei saa lennukis onaneerida” on lihtsalt tapvalt naljakad. Miskipärast meenustas Alan mulle Dude`i, aga ma seda kõva häälega ei ütle, sest võin vendade Coeni fännidelt vastu vahtimist saada. Samas seda julgen kõva häälega öelda, et tegu on viimase paari aasta naljakaima filmiga. Peale kohmetut algust laksab film igale maitsele nalju sellise hooga, et antud virr-varrist on endalgi järgmisel päeval pohmakas. Ting-ting-ting teeb mänguautomaat, sest Todd Phillis sai Las Vegasas Jackpoti.

hangover

MAX MANUS

Posted in 2008, 5/6 - äge, ajalooline, Norra, põnevik on June 22, 2009 by Kalju

max-manus-posterMax Manus: Man of War

Norra

2008

lavastajad Espen Sandberg ja Joachim Rønning

osades Aksel Hennie, Askel Hennie, Ken Duken, Mats Eldøen, Nicolai Cleve Broch jt

äge

Skandinaavia riigid on oma Teise maailmasõja kangelased luubi alla võtnud. Kui Taanlased rääkisid oma kahest killerist Leegist ja Sidrunist, siis Norrakad tutvustavad antud filmiga Natside hirmu Max Manus. Mees sai Norras ja mujalgi tuntuks sellega, et uputas koos kamraadidega terve plejaadi Norra sadamates seisnud Saksa sõjalaevasid.

Max Manus: Man of War on täiesti eeskujulik vanakooli thriller, kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Filmi ajal hakkasin ma mõtlema, et miks eestlased kipuvad oma ajaloolistes filmides oma kangelasi heroiseerima. Ja ega ma põhjust ei suutnudki välja meõlda. Eesti filmides kipuvad kangelased ikka läbi lahingute oma armastatule järgi lippama, aidates vahepeal pessa tagasi puu otsas alla kukkunud linnupojad ja vanainimesed üle tee. Väga raske on selliseid filme tõsiselt võtta. Sestap ongi Skandinaavia žanrikaaslased hulka meeldivamad. No võtame kasvõi Max Manuse. Hariduseta jorss, kelle ainus oskus oli sõjapidamine ning kes peale sõja lõppu tundis end täiesti kasutuna ning sattus allakäigutrepile seoses sõjakoledustest põhjustatud paranoiade ja alkoholismiga. Reaalne staff ühesõnaga.

max-manus

TERMINATOR SALVATION

Posted in 2009, 3/6 - mõttetu, põnevik, USA on June 17, 2009 by Kalju

terminator-salvation-posterTerminator Salvation

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja McG

osades Christian Bale, Sam Worthington, Anton Yelchin, Bryce Dallas jt.

mõttetu

Päris üllatav, et Terminaatori saaga peale 3 osa valmimist veel uue järje sai. Ise olen üritanud kolmandat osa kolm korda vaadata ja iga kord olen kuskil poole filmi peal vaatamise katki jätnud. No on lihtsalt sitt film. Isegi James Cameron ütles, et number kolm nimes Terminaator 3 tähendab seda, et ükski normaalne inimene ei suuda seda filmi kolme korraga läbi vaadata. Tõsijutt.

Siiski otsustasti kuskil kuluaaride taga filmile ka neljas osa vändata, millele pandi nimeks Lunastus ja mille lavastajapukki kutsuti härrasmees nimega McG. Olgem ausad, mees, kes varjab end nii tobeda nime taha ei saa ju sisukaid filme teha. Samamoodi nagu ei kirjuta noormees, kes peidab end Ninja Roboti nime taha, sisukaid filmipostitusi. Aga see selleks. John Connori rolli võeti praeguse hetke parim näitleja üldse elik Christian Bale. Mees on nii hea näitleja, et ta pole siiani suutnud Batmani rollist välja tulla. Nii räägib ta terve Terminaatori filmi Batmani häälega ja eraelus puhastab võtteplatse kuritegelikult ebakombetentsetest valgustustöölistest. Siiski annab maag Hannes Vanaküla lootust, et järgmiseks kevadeks suudab ta Christiani Bale`i Batmani rollist välja tuua ja ta taas normaalsete inimeste hulka tuua. Hoiame siis pöialt.

Aga filmist. Nii suvaliselt kokkuklopsitud stsenaariumi ja tegevustikku pole ammu kohanud. John Connor sõidab oma sõjasalgaga kusagil tühermaal augus asuvasse laboratooriumi. PLAHAVATUSED ja ACTION. Kõik saavad surma, John Connor sõidab minema, labori katsealune Marcus (Worthington) tuleb august välja, kõnnib üksi ringi. PLAHVATUSED ja ACTION. Marcus kohtub kahe tänavanoorukiga. PLAHVATUSED ja ACTION. PLAHVATUSED ja ACTION. Marcus kohtub Blairiga, kõnnivad. ACTION ilma plahvatusteta jne kuni lõpuni välja. Sama hästi võinuks McG teha lihtsalt 1,5 kestva lahingu, teinuks sama välja. Ainuke lahe teema oli Blairi ja Marcuse vaheline keemia- nimelt Blairile hakkas hirmsasti robot-inimene Marcus meeldima ja naise pilgust oli näha, et naine ihaleb roboseksi. Ega ei imesta ka, sest statistika järgi on robotitel veelgi suurem peenis, kui mustanahalistel. Aga kust sa sellise teemaliini arendamiseks aega leiad, kui on vaja filmi panna veel ja veel plahvatusi ja actionit.

Okei, kogu märulil tegelikult viga midagi polnud. Oli suuri võitlusi ja lähimadinat ja tagaajamisi ja Terminaatoreid ja suuri roboteid ja väikeseid roboteid ja kõike. Aga mingil hetkel viskab sisutühi madistamine ikka kopa ette.

Suure ringi küsimus: Miks oli säärases post-apokalüptilises maailmas Terminaator t-800`l ikka nö nahast Arnold Schwarzeneggeri kest? Ma saan aru, et ajast tagasi tulles oli seda vaja inimeste hulka sulandumiseks. Aga ainult robotite hulgas olles? Äkki on see mingi oksüdeerumise vastane kate, aga see on rämedalt ebaloogiline.

terminator salvation