STATE OF PLAY

state_of_play_posterState of play

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Kevin MacDonald

osades Russel Crowe, Ben Affleck, Helen Mirren, Rachel McAdams jt

okeiEt kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et mul on paar aastat vanad Converse ketsid, mis on omadega juba üsna läbi. Nimelt läbi ketsis olevate aukude vaatavad rõõmsalt välja sokid ning trammis sõitvatel kodututel on ka viisakamad jalanõud kui minul. Nii saigi esmaspäeval sammud seatud kesklinna, et endale uued pastlad osta, mis iseenesest on üsna suur samm, sest second-hand poodide fännina on mul riietuseseme eest imelik üle viiekümne krooni maksta. Kuid siiski sai sisse astutud meeldivalt inimtühjas Rottermani kaubanduslinnakus olevasse poodi “Pull and Bear” ja leitud sealt vägagi viksid jalavarjud. Aga müüjalt numbrit küsides tuli välja, et nende poes kõige suuremad jalanõud on numbriga 45. 45? Kurat, kui su poe nimes on eesti keeles pull ja inglise keeles karu, siis eeldaks et see pole lasteriiete pood. Ma usun, et ka karul on jalanumber vähemalt 46 ja pool. Vähemalt! Igatahes ma pettusin ja otsutasin oma raevu välja elada kõrvalolevas Coca Cola Plazas. Plaan oli lihtne- lähen kinno, ostan järgmisele suvalise filmi seansile pileti ja vaatan filmi. Täiesti pohhuj, mis film tuleb. Aga kahjuks oli järgmiseks linastuvaks filmiks Öö muuseumis 2 ja peale seda tuli Hanna Montana ja sestap pidin ma oma plaanist vargsi taanduma ja valisin välja filmi State of Play. Noh, Russel Crowe ikkagi, mis veel paar aastat tagasi oli üsna kõva kvaliteedimärk. Remargina peab mainima, et heade filmide osas valitseb kinos praegu tuumatalv. Samasugune talv oli ka Plaza kinosaalis, kus minu ees istuv inimene lihtsalt külmus surnuks. Tõsijutt. 

Film State of play elik Asjade seis on täiesti klassikaline ajakirjandusthriller. Ajakirjanik (paks Russel Crowe) hakkab uurima esmapilgul lihtsat lugu, kuid lõppeks jõuavad niidiotsad välja kõrgele poliitladvikusse. Ei midagi uut. Ajakirjanik peab loomulikult olema nö vanakooli mees- alkoholismile kalduv, üksi elav karvane macho, kes ei hooli reeglitest jne. Samamoodi peab alati filmis olema terava ütlemisega Ülemus, kelleks antud filmis oli Helen Mirren. Siis on olemas muidugi kaastöötajad, kellest üks on noor kena neid (McAdams), kes aitab juhtumit lahendada. Vastasleeris on edukas ja kena Poliitik (Affleck), kellel loomulikult on mingi ühine ajalugu Ajakirjanikuga. Kõik on justkui raamatust “101 asja, mis peavad olema põnevikus, mille peaosas on ajakirjanik” maha kirjutatud. Siiski on filmil kaks asja, mida te sarnastest filmidest ei leia: 1. Helen Mirren, kes kuratlikult lahedalt ropendab 2. Väga mage lõpp. Kuid õnneks suutsid seda “miljon korda nähtud”  tegevustikku näitlejad üllatavalt hästi koos hoida. Välja arvatud viimane minut, mis oli tõesti mage. Aga muidu oli State of play täiesti asine meelelahutus.

state_of_play

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: