Archive for July, 2009

UP

Posted in 2009, 5/6 - äge, animatsioon, USA on July 31, 2009 by Kalju

up posterÜles

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastajad Pete Docter ja Bob Peterson

äge

Nullnullindate alguses said Hollywoodi teravamad pliiatsid aru, et lastele mõeldud animatsioonides pole emmedel-issidel midagi vaadata ja neil hakkab kinos lihtsalt igav. Lapsevanem käis lapsega korra kinos ära, kooles seal igavusse ja järgmine kord saatis lapse kinno vanaemaga. Aga vanaemad ostavad teatavasti pensionäripileti ja oma niigi ahtakese pensioni eest ei jaksa lapselapsele lastekombot osta. Nii jääb arvestatav raha saamata nii filmikompaniil kui ka kinol endal. Antud olukorra vältimiseks hakkas Ühendriikidest tulema riburada pidi animatsioone, kus on nalju nii lastele kui nende vanematele. A la Shrek, mida ma tegelikult pole näinud, aga väidetavalt on seal ka lapsevanematel lõbus.

Kuid Up viib antud teooria uuele tasemele. Antud filmi sisu on tegelikult vägagi kurb ja nukker. Sellal, kui laps naerab rääkiva koera peale võib nõrgema närviga lapsevanem lapse kõrval vanahärra Carl Fredrikseni loo pärast pisaraid valada.

Carl Fredriksen on üksinduses vanaduspõlve pidav härrasmees, kes peagi peab siirduma vanadekodusse teiste omasuguste juurde pensionipõlve veetma. Mehel on seljataga ilus ja pikk kooselu Elliega, kuid paaril jäi nii mõndagi tegemata: ei õnnestunud neil saada lapsi ja tegemata jäi ka noorena planeeritud reis Lõuna-Ameerikasse Paradiisijoale. Kui lõpuks Carl tahtis paari ühise unistuse teoks teha ja oma kaasa reisile viia, läks Ellie manalateele. Carlil on oma lubaduse murdmise ja reisi mitte toimumise pärast rängad südamepiinad ja nii otsustabki ta vanadekodu asemel sõita oma õhupallide najal lendava majaga Lõuna-Ameerikasse. Särtsu ja lõbususe toovad filmi kogemata reisile kaasa sattuv noorskaut Russel, rääkiv koer Koer ja džunglisügavustes pesitsev hiigellind Kevin. Loomulikult pole ka nemad üdini positiivsuses suplevad tegelased: Russel on vanemate tähelepanust ilma jäänud ja isa hoolitsust taganuttev väike rüblik, Koer on teiste koerte ja oma omaniku poolt allasurutud ja Kevin elab alatises hirmus enda ja oma laste pärast, sest rändur Charles Muntzi kinnisidee on antud ainulaadse linnu kinninabimine. Igati kurva alltooniga lugu ühesõnaga.

Film ise on ilus nagu Pixar ikka. Wall-E esimene pooltund jääb pildilise poole maalilisuse poolest Pixaril arvatavasti ületamatuks mitmeks heaks aastaks, kuid kirgasust ja rõõmsaid värve on kogu raha eest. 3d pole enam uudistoode ja Up selles osas midagi uut ei paku. Pigem on lähenetud asjale konservatiivselt ja publikusse esemeid ei lennutata ning neid kuristikku ei kukutata. Vaataja väga palju ei kaota, kui tahab filmi originaalkeeles ja 2d vaadata. Noh, mulle näiteks need eesti keelsed dubleeringud ei lähe kohe üldse peale. Ehk saaks seegi film minu käest kõrgema hinde, kui seda näinuks originaalkeeles. Naljad on lihtsalt siis vahetumad ja tabavamad. Samas seekordne pealelugemine väga häiriv polnud, Priit Võigemasti Ruja etenduse Rein Rannapi häälega koer oli väga lahe!

PS: Miskipärast reklaamitakse treilerina näidatud lõike kui katkendeid filmidest. Tegelikult huuj olid sellised kohad filmis, eksole, Forum Cinemas.

up

PAUL BLART: MALL COP

Posted in 1/6 - uskumatu, 2009, komöödia, USA on July 30, 2009 by Kalju

paul blart. mall cop. posterKaubanduskeskuse kangelane

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Steve Carr

osades Kevin James, Jayma Mays, Keir O’Donnell, Bobby Cannavale jt.

uskumatu

Viimasel ajal ei viitsigi muust kirjutada, kui kinos nähtavatest filmidest. Sellisel kirjutamisel on ju oma ühiskonda parandav funktsioon. Nimelt tuleb praegu surutis uksest ja aknast sisse- olukord on isegi nii hulluks läinud, et peale Viljandi Folki oli mul mitu päeva kõhus surutis (õnneks aitas Smecta välja). Samas võib mõni inimene oma rumalusest kinno minna ja raha kulutada saasta vaatamisele. Pärast on inimene ilma sajakahekümnest kroonist ja heast tujust. Siin tulengi appi mina- tõmban aluspüksid retuuside peale a la vanakooli Batman ja hoiatan inimesi blogi kaudu halbade filmide eest.

Sellist sitta nagu Kaubanduskeskuse kangelane pole ma tükil ajal näinud! Nüüd ei saa keegi öelda, et teda pole hoiatatud.

Adam Sandleri produtsenditöösee tuleb alati äärmise ettevaatlikkusega suhtuda, kuid selle filmi algmaterjal on tegelikult päris häid võimalusi pakkuv. Kui juba filmi aluseks võtta Die Hardi stiilis teosed, kus üks hea (antud filmis paks turvamees P.Blart) on vastamisi trobikonna pahadega (elik ekstreemsportlastest kurikaeladega), siis võinuks ju rohkelt viidata klassikaks saanud filmidele. Aga ei, selle asemel mõnitatakse poolteist tundi ühte paksu meest. Ja seda tehakse nii labaselt, et see lihtsalt pole naljakas. Lisaks  lausdebiilsetele naljadele on filmi stsenaariumit kirjutama pandud lausdebiilid või äärmisel juhul šimpansid: kogu sündmustik oli täiesti ebaloogiline ja täis vigu. Tavaliselt ma suudan komöödiate puhul selliste vigade peale silma kinni pigistada, aga selles filmis ajasid need mind lihtsalt närvi.

paul blart. mall cop

THE HAUNTING IN CONNECTICUT

Posted in 2/6 - halb, 2009, õudus, USA on July 20, 2009 by Kalju

Connecticutis kummitabThe haunting in Connecticut

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Peter Cornwell

osades Virginia Madsen, Martin Donovan, Elias Koteas, Amanda Crew, Kyle Gallner, Sophi Knight, Ty Wood, Erik J. Berg jt.

halb

Järgnev jutt on pärit salajastest USA kloonimisinstituudi dokumentidest. Antud info edastamine on rangelt keelatud!

90-ndate keskpaigas ehk Salatoimikute kõrgharjal otsustati kloonida Dana Scullyt mänginud Gillian Andersoni. Teadagi loodeti, et sari teeb Vapraid ja Ilusaid ning põhinäitlejatel peavad back-upid olemas olema. Kuid kõigile ootamatult sarja tase langes ning ühel hetkel olid teadlastel suur probleem: Neil oli 30 Gillian Andersoni, kuid turgu nendele polnud. Nii sokutati antud kloonnaisi erinevatesse kohvikutesse ja stripibaaridesse (väidetavalt olla ühte Lasso Baaris nähtud), kuid paar teravamat pliiatsit leidsid tööd ka teles ja kinos. Üks vale Gillian leidis endale tööd Adrian Monki abilisena samanimelises sarjas. Ehk andekaim vale Gillian varjunimega Virgina Madsen teeb karjääri Hollywoodis ning lisaks antud linateoses näitlemisele on ta ka näiteks Oscarile kandideerinud.

Miks ma sellest räägin? Seepärast, et see film on nii sitt, et sellest polegi midagi rääkida. Ühe lausega kokkuvõetult:”Pere kolib vähihaige poja pärast majja, mis kubiseb siia maailma kinni jäänud vaimudest.” Ei midagi õudsat, ei midagi ehmatavat, ei midagi huvitavat. Naljakas muidugi, et filmi reklaamitakse kui “tõsielu sündmustel põhinevat”.  Seda väljendit kuritarvitatakse viimasel ajal rängemalt kui altaripoisse katolikus kirikus. Kui inimene usub, et Nõid Nastja suudab vaime välja ajada, ei tähenda see, et ta ka tegelikult seda teeb.

haunting_connecticut

PROPOSAL

Posted in 2009, 3/6 - mõttetu, komöödia, romantiline, USA on July 18, 2009 by Kalju

proposal-posterProposal

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Anne Fletcher

osades Ryan Reynolds, Sandra Bullock jt.

mottetu

Kui su partner töötab kinos, siis sellel on mitmed eelised. Näiteks see, kui sul hakkab kesklinnas jalutades igav, siis võid alati temaga kinno jalutada ja mingit filmi vaadata. Põhiline eelis on muidugi see, et sa saad tasuta kinno ja hoiad rämedalt raha kokku ja saad õlut osta selle raha eest. Aga nagu vanad inimesed teavad- pole halba ilma heata. Nimelt tekib sageli kiusatus igasugust saasta vaadata: Hannah Montana, Inglid ja Deemonid ning muud säärane pullireo. Kui eelmainitud filmidest sai eemalehoitud, siis mingisugusel hetke ajel sai vaadatud filmi Proposal ehk Ettepanek. Hetkeajel tähendab minu puhul muidugi seda, et ma olin ära joonud 3 minipurki veini ja hirmus kinoisu tuli peale. Kas te olete ka tähele pannud, et veini villitakse tänapäeval absoluutselt igale poole. Jube, Kalev Keskkülale küll selline asi ei tohiks meeldida. Samas need 250 milliliitrised purgid Hispaania veiniga olid päris head. Vanalinna Rimi kõrval olevast poest saab osta, 15 krooni tükk. Soovitan. Kusjuures samas poes müüdi 275 milliliitrises plastikpudelis 777 veini. Fakk yeah, see nägi nii rõve välja, et seda peab ostma!

Okei, nüüd läks jutt veidi rappa. Proposal on romantiline komöödia, mille sisu on ühe lausega selline: “Raamatukirjastaja Margareti ähvaradatakse riigist välja saata ning selle vältmiseks loob ta võltssuhte oma assistent Andrew`ga- et kurjad ametnikud asjast haisu ninna ei saaks peab “noorpaar” minema mehe vanemate juurde Alaskale ja seal suhet mängima.”

Vahete-vahel toimivad asjad, mis eraldivõttes on jubedad, koos väga hästi. Näiteks Viljandi on mõttetu linn, folk on jõle muusika, aga Viljandi Folk on mõnus jämmüritus. Või siis Küprose pakivein on jälk ja Coca-Cola on jälk, aga koos tekitavad nad mõnusa joobe. Või siis must on mõttetu värv ja Q on mõttetu täht, aga koos on nad Eesti läbi aegade lahedaim bänd Must Q.

Täpselt sama lugu on Sandra Bullocki ja Ryan Reynoldsiga. Bullock on peaaegu pensioniealine daam, kes käib koos Michael Douglasega AMKONPNK* kokkutulekutel ja on viimase kümne aasta jooksul umbes ühte normaalsesse filmi sattunud. Ryan Reynolds on mõttetu moosinägu, kes sebis Scarlett Johanssoni ära. Ajab raevu küll. Samas koos nende tandem töötab ja töötab üllatavalt hästi. Kuigi Bullock võiks Reynoldile ema eest olla (kui ta oleks 12-aastaselt sünnitanud), siis nende vahel on keemiat. Kahju ainult, et 90% naljadest olid stiilis- Bullock teeb midagi rumalt, mille peale Reynolds ütleb “jaa-ah”. Kuid halvemast päästab ära Betty White, kes on särtsakas ja naljakas ja haarab teisedki kaasa. Häbiväärne lugu, et filmi parimad naljad teeb 87-aastane naine. Nooremal põlvkonnal pole absoluutselt austust vanemate inimeste vastu.

*Anonüümne “Mu karjäär on nii perses” näitlejate klubi

proposalBullock ütleb midagi rumalt – Reynold ütleb “jaa-ah”

BRÜNO

Posted in 2009, 4/6 - okei, komöödia, USA on July 18, 2009 by Kalju

bruno_posterBrüno

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Larry Charles

osades Sacha Baron Cohen jt

okei

Brüno on Austria vaste Urmas Väljaotsale- stiiliguru, kelle soovituste najal riietub kogu riik (te ju ikka järgite riietumisel Urmas Väljaotse nõuandeid, eksole?). Kuid vastupidiselt Väljaotsale juhib Brüno saksa keelsete riikide (välja arvatud Saksamaa) kõige populaarsemat moesaadet “Funkyzeit mit Brüno”, kus Saksa tekno saatel otsustab Brüno , kas asi on “in oder aus”. Kuid peale Milaano moe-etendust, kus mees oma übermoodsa takjaülikonnaga kaose tekitab, vajub Brüno elu kokku. Stiililooja ja riigi esihomoseksuaal kaotab oma töö, armastatu ja reputatsiooni. Kõik kaotanuna pakib Brüno asjad kohvrisse ja sõidab Ühendriikidesse, et saada maailmakuulsaks.

Kavala juudina teab Sacha Baron Cohen, et töötavat ärimudelit ei lõhuta ja nii kopeerib Brüno oma ülesehituselt Borati filmi: Oma riigis kuulus ajakirjanik läheb oma assistendiga Ühendriikidesse, teeb seal intervjuusid nii kuulsuste kui ka tavainimestega. Reaalse elu intervjuud seotakse osavalt näideldud lugudega ning lõppeks läheb kõik hästi.

Kuid siiski ei küündi Brüno Borati tasemele. Kui Borati intervjuud inimestega olid (näiliselt) reaalsed, siis Brüno on üdini võlts film. Montaazikäärid on lõiganud  igas intervjuus sobiva ja šokeeriva vastuse, kuid mis on sellise filmi point? Nii võib lihtsalt Windows Movie Makeriga intervjuusid hekseldada, tulemus tuleks sarnane. Kui Borati filmis oli mõte sees ehk Ameeriklaste väikluse ja sallimatuse peegeldamine, siis Brüno on puhas Sacha Baron Coheni egotripp. Jah, ma nüüd tean, et herr Cohen julgeb terroristile öelda, et Osama Bin Laden näeb välja nagu kodutu jõuluvana ja julgeb alasti ronida jahil oleva rednecki telki. Tore teada.

Aga siiski ei saa üle ega ümber sellest, et film on naljakas. Suurel ekraanil teknomuusika taktis tiirlev Brüno peenis tõi mul veini ninasõõrmetest välja ja oli ka teisi häid kohti. Kuid kogukompott jäi siiski lahjaks.

Nüüd on Cohenil Da Ali G Show tegelased otsas. Huvitav millega mees järgmisena välja tuleb (kui tuleb)? Redneck TV saatejuht Brian, kes vihkab neegreid ja on maailma kõige kõvem Motörheadi fänn või midagi säärast? Jään ootama.

Mis on ühist Bonol, Chris Martinil, Elton Johnil, Snoop Dogil, Sting ja Slashil? Nad olid kõik nõus lolli mängima ehk laulma Brüno lõpoloo ajal. Esimesest viiest saan ma aru, sest nad on kõik edevushoorad, kes teevad ükskõik mida, et pilti pääseda. Aga ka sina, Slash?

bruno

MILK

Posted in 2008, 5/6 - äge, draama on July 16, 2009 by Kalju

milk posterMilk

Ameerika Ühendriigid

2008

lavastaja Gus van Sant

osades Sean Penn, James Franco jt.

äge

See on nii nunnu, et Limonaadikinos jookseb enne filme reklaam üleskutsega “Ära tõmba filme, see on PÄHH”. Samal ajal läheb Eesti kinolevil üle aasta, et Oscaril möllanud filmid kinolinale tuua. Olgem ausad, paljud Ameerika tippfilmid ei jõuagi Eestisse, rääkimata muu maailma teostest. Sellises provintsis nagu Eesti on tobe rääkida, et  internetipiraatlus on jube halb asi.  Mis nad ootavad, et kõik vaataks rahumeeli Jääaeg kolme ja muheleks mõnust? Igatahes ma rumala peaga vaatasin Piima ära just viiv enne seda, kui see Sõprusesse jõudis. Võta näpust, eksole.

Tegelikult oli selle filmi vaatamine mul plaanis juba pikemat aega, aga Oscari gaala rikkus filmi maine totaalselt ära. Nimelt tuli filmi noor stsenarist peale võitmist lavale ja hakkas ulguma ja kurtma, kui raske elu tal homoseksuaalsena on ja blä-blä-blä. Ma eelarvamuste kütkes oleva inimesena tegin otsekohe järelduse, et tegu ongi homohala filmiga. Noh, et Eestisse jõudes on filmi nimi “Harvey Milk- kuidas homod halavad.”.  

Aga tegelikult on tegu mõnusa filmiga ja seda tänu Sean Pennile. Penni oskus emotsiooniskaalal laveerida on kadestamisväärne: ühel hetkel on ta rõõmust kilkav Linnar Priimägi ja teisel oma lähedase kaotamisest põrandale nutma vajuv Harvey Milk. Nähtud-tehtud värk Penni poolt, aga toimib igal korral. Mis nii viga Oscareid korjata. Ja ega teisedki näitlejad Pennist maha ei jäänud. Üks lahedamaid uue põlve näitlejaid James Franco oli äge nagu alati ja Cleve Jones väikese lokk-karvik-homomehena oli ka meeldejääv. Ainult Josh Broliniga on see jama, et minu kujutluspildis jääb ta meheks, kes põgeneb kabuhirmus Javier Bardemi eest ja muudes rollides on ta kuidagi kohatu. Tegelaste poolest on see filmi nii homo, kui võimalik, sest terve filmi peale oli üks naistegelane ja seegi kole lesbi.

Remark 1: Filmi kaasvaataja Eva-Liisi sõnul see ei ole erutav, kui  kaks ägedat meest (selle filmi puhul siis Penn ja Franco) omavahel suudlevad ja amelevad. Ma kujutan ette, kui Megan Fox ja Scarlett Johansson omavahel ameleks, siis see mind küll kusagilt kõditaks.

Kui näitlemine kõrvale jätta, siis muidu on film täiesti tavaline (loe: igav ja üllatustevaba) eluloofilm nagu eluloofilmid ikka. Täristame ruttu 10 aastat mehe elust ette ja ärme millesegi süvenema hakka. Gus Van Sant tegi ootamatult klassikalise filmi järgides ka eluloofilmide põhireeglit “lõpp PEAB olema mage.” Ju muidu šokeerimisaldis vanahärra mõtles, et suudlevad mehed kinolinal on juba piisavalt šokeeriv asjaolu ja ei hakanud filmile rohkem vinte peale keerama.

Remark 2: Ma käisin just suitsul ja nägin maailma kõige väiksemat siili, kes aevastas. Faking lahe, selle eest võib filmile punkti juurde panna.

See on muidugi üsna halenaljakas, et Leedu on homoõiguste küsimuses praegu samas seisus nagu USA 40 aastat tagasi. Nimelt seal võeti vastu seadus, mille järgi isik, kes agiteerib avalikus kohas homoseksuaalsete suhete poolt, paneb toime kuriteo, mida karistatakse rahatrahvi, aresti või ühiskondliku tööga. Samuti taheti seal homoseksualismi võrdustada zoofiilia ja nekrofiiliaga, mis ei läinud läbi. Ma kahtlustan, kui Eestis pandaks samad küsimused rahvahääletusele, siis üsna suure tõenäosusega saaks ka siin samad tulemused. Elagu Nõukogude Liidu mentaliteet!milk

PUBLIC ENEMIES

Posted in 2009, 3/6 - mõttetu, põnevik, USA on July 15, 2009 by Kalju

public-enemies-posterPublic Enemies

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Michael Mann

osades Johnny Depp, Christian Bale, Marion Cotillard, Stephen Graham jt.

mottetu

Maailm on ikka eriskummaline. Kolmekümnendate Ühendriikides vajus härrasmees John Dillinger oma saatjaskonnaga pankadesse, röövis pangad tühjaks, tappis tulevahetustes politsenikke, võttis pantvange ja oli riigi tagaotsitavaim roimar. Selle tulemusena muutus ta üldrahvaliseks lemmikuks, kellest siiani räägitakse postiivseid linnalegende kui Robin Hoodist. Nullnullindate Eestis vajus härrasmees Juri Ustimenko koos oma kaaslasega poodidesse, röövis need relvadest tühjaks, tappis tulevahetustes inimesi ja oli riigi tagaotsitavaim roimar. Samas nüüd huuj keegi peab Ustimenkot Robin Hoodiks.

Kinos Populaarseid vaenlasi vaadates meenus mulle miskipäraste kõigi inimeste eelmise aasta lemmikfilm Pointless case of Benjamine Button. Seal sündis noormees nimega Benjamin Button vanurikehas ja hakkas noorenema. Kuid kinolinal veedetud kahe ja poole tunni jooksul ei teinud Benjamin mitte midagi erilist ja elas nüri elu, kuhu kuulus üks hädine armulugu. No fakk, kui sündida üheksakümneaastasena ja hakata noorenema, siis võiks tsirkusesse tööle minna või arstidel end uurida lasta või ükskõik mida teha. Aga ei. Sarnane lugu on John Dillingeriga, kes röövis panku ja muutus sellega rahva seas populaarseks. Kuid mees elas edasi oma hädist elu, kuhu kuulus üks mõttetu armusuhe ja kõik. Jube igav stsenaarium on filmil, seda tahtsin ma öelda. Keegi ei võta nagunii seda “Põhineb tõsielu sündmustel” juttu tõsiselt ja oleks võinud veidikinegi filmi vürtsitada.

Ah, selles 25 kraadises kuumuses ma ei suuda ühtegi mõtet selgelt ära rääkida.

Teeme suviselt lühidalt.

Public Enemies: igav lugu, närvidelekäiv kaameratöö ja lahe Depp vs Bale vastasseis.

public enemies õige ja vale deppMitu erinevust leiad?