Archive for September, 2009

THE FINAL DESTINATION

Posted in 1/6 - uskumatu, 2009, õudus, USA on September 28, 2009 by Kalju

finaldestination1 Lõpp-punkt 4 imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja David R. Ellis

osades Bobby Campo, Shantel Van Santen jpt

uskumatu

Lõpp-punkti filmid on kõige madalalaubalisemad õudusfilmid mida ma üldse näinud olen. Okei, tegelikult mu varasem kokkupuude antud saagaga koosnes esimese osa vaatamisest. No see film oli nii halb, et ma pidin oma pead neli tundi mikrolaineahjus hoidma, et antud piinarikas kogemus ajust kustutada. Kui teistes žanrikaaslastes on mingigi põhjus, miks inimesed hukuvad ja on kasvõi kübeke stoorit, siis Final Destinationi filmide loojad said aru, et kinos käiv inimmass tahab näha lihtsalt surevaid inimesi ja punkt. Ja vaadates kui rõõmust ruigavalt kinokülastajad iga järgmise filmi vastu võtavad, siis pole mul muud teha kui langetada pea ja teile kõigile kaasa tunda. Huvitav, millal Hollywoodi säravamad pead teevad komöödia, kus Eddie Murphy istub taburetil ja peeretab 2 tundi järjest. Tegu oleks igatahes põnevama süžeega, kui antud 3d käki puhul.

The Final Destination on samasugune nagu esimene film Final Destination ja ma usun, et ka vahepealsed teosed on samalaadsed olnud- seltskond pääseb massiõnnetusest ja seejärel hakkavad kõik ükshaaval suvasurma koolema. Kõik need suvaliselt juhtuvad surmad on eriti magedad ja tobedad ja mõttetud. Oma osa selles on ka jube nurgelisel ja võltsil 3-d graafikal. Annaks jumal, et selliseid 3d filme rohkem ei tuleks. Ainuke positiivne asi selle filmi juures oli lõpp. Ei, mitte filmi labane lõpplahendus vaid asjaolu, et see läbi sai.

The Final Destination

Advertisements

9

Posted in 2009, 4/6 - okei, animatsioon, USA on September 28, 2009 by Kalju

91 9 imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Shane Acker

tegelaste hääled Elijah Wood, Jennifer Connelly, John C. Reilly jt.

okeiAnimatsioon “9” treiler võib vabalt olla aasta kinotüng. Filmi treiler on nunnu klipp, kus suurte silmadega nukud võitlevad pähhide robotitega maailma päästmise nimel. Kuid film ise on nunnususest sama kaugel kui Edgar Savisaar normaalsest mõtlemisest.

Kartulikotimaterjalist tehtud nukk ärkab üles kõledas ärklitoas. Põrandal lamab surnud kitlisse riietatud hallipäine mees ja akna taga on purustatud ja rusudes linn. Nukk, kelle seljal on salapärane number 9, proovib leida midagigi elusat, kuid lähim märk elust on auto, kus istub surnud laps surnud ema süles (surnud laps ema süles, no mida perset?). Niimoodi ringikomberdades leiab ta lõppeks endaga väliselt sarnase kaasnuku, kes kannab seljal numbrit 2. Peagi selgub, et inimeste ja robotite vaheline võitlus on hävitanud maailmast kõik elusa. Noh, laias laastus võinuks filmi nimi olla ka “Terminaator 5, Robot võitsid, kõik on perses”. Inimestele on ikka meeldinud mõelda, et kunagi tuleb üks messias või väljavalitu või ükskõik, kuidas teda nimetada, ja päästab maailma. Sama lugu on nukk üheksaga, kes võtab kaoses asjad kätte ja muudab vee veiniks elik antud filmi puhul robotid plekipuruks.

Ausalt öeldes on filmi vaatamisest nii palju möödas, et ma ei mäletagi mis mulle spetsiifiliselt meeldis ja närvidele käis. Põhimõtteliselt oli filmi parim külg silmapaitav visuaalne külg. Nõrgaks küljeks oli kõik muu ja tegelikult on jube kahju, et täit potensiaali suudetud ära kasutada. Samas see visuaalne pool oli niiiiii seksikas, et tegelikult on pohhuj, et stsenaarium on auklik, dialoog on nüri, film muutub lõppuks tüütavaks ja muu säärane häiriv tühi-tähi.

92

TAKING WOODSTOCK

Posted in 2009, 4/6 - okei, draama, USA on September 24, 2009 by Kalju

takingwoodstock1 Woodstocki vallutamine imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Ang Lee

osades Demetri Martin, Imelda Staunton, Emile Hirsch, Jonathan Groff jpt.

okeiWoodstocki vallutamise saaga peaks olema tuttav kõigile, kes vähegi on kursis Eesti uudistega. Teatavasti toimus kaks aastat tagasi pronksiöö, kus tuhanded vene noored tulid tänavatele tähistama koleda kuju nihutamist ja Kristina Šmiguni pronksmedalit. Pralle oli slaavilikult vinge, kuid nagu igal peol, tekkis ka sellel läbul hetk, kus  inimestel läks kõht tühjaks. “Kus nälg kõige pitsitavam, seal Woodstocki kanakebab kõige lähemal” ja nii tatsaski kogu see inimmass Woodstocki õhtueinet saama. Nimelt on Woodstock baar Tallinna kesklinnas, kus veedavad oma aega natsid, rokipeerud, metalpeerud ja Vello Orumets. Baar on lisaks käredale muusikale tuntud ka linna odavaima piljarditunni ja maitsvaima kanakebabi poolest. Kuid kahjuks ei teadnud noored slaavlased, et Woodstocki köök pannakse juba kell 21 kinni ja nii tekkisid väikesed ebakõlad, mis päädisid slaavlaste plaaniga tormijooksuga Woodstocki köök ära vallutada ja ise kanakebabi teha. Kuid antud plaan ebaõnnestus ja lõppeks pidid kõik putkast burgerit ostma.

Kuid miskipärast ei teinud Ang Lee filmi eelkirjaldatud prallest Tallinnas. Temale seostus Woodstocki vallutamine hoopis juutidega, kelle maadel korraldati massiivne hipikontsert rohke muda, alastuse ja narkootikumide tarbimisega. Väidetavalt olevat isegi paar bändi laval käinud. Ang Lee filmi keskmes on Elliot (Demetri Martin), kes kutsub naabervallas ära jäänud ürituse oma vanemate ja naabrimehe põldudele. Edasine on juba klassika, kus oodatud 50 – 100 000 külastaja asemel ilmus kohale kümme korda rohkem inimesi, kes tegid Woodstockist 20. sajandi ehk kuulsaima ja mõjukaima festivali. Film “Taking Woodstock” nii laineid lööv pole. Film oli küll mõnusalt nostalgiline ja ajastutruu, kuid õiget särtsu ja minekut ei saavutatud kordagi, kuidas ka Ang Lee ei üritanud.

takingwoodstock2

YEAR ONE

Posted in 2009, 5/6 - äge, komöödia, USA on September 21, 2009 by Kalju

yearone1 Esimene aasta imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Harold Ramis

osades Jack Black, Michael Cera, Vinnie Jones, Olivia Wilde jt

äge

Stoori on lühidalt selline: Esimese aasta paiku paikneb sügaval metsas väike kogukond, mis koosneb korilastest, küttidest ja karvastest naistest. Kuid peale erinevaid sekeldusi otsustatakse külast välja visata saamatu kütt Zed (Black) ning temaga otsustab kaasa minna veel saamatum korilane Oh (Cera). Mulle Jack Black muidu absoluutselt ei meeldi, aga antud filmis oli paksuke isegi talutav. Ja räuskava Black sobis vaikse ja nohikliku Michael Ceraga kokku nagu Rumm ja Coca-Cola. Peale pikka rännakut avastavad mehed, et mägede taga ei lõppegi maailma ära, vaid seal on palju vilkam ja huvitavam elu. Nii satuvad metsmehed kokku Abeli ja Kainiga (okei, see stseen oli tõsiselt sitt), Abrahami ja teiste piiblist tuttavate tegelastega.

“Usu veerandit filmiblogijate juttu ja saad ikka poolega petta” või kuidas see ütlus nüüd oligi. Year One elik Esimene aasta saab kõigilit vastu päid- professionaalsed filmikriitikud, imdbi hindajad, filmiblogijad, piletimüüjad ja minusugused tühikargajast filmihuvilised karjuvad ühest kooris, et tegu on labase ja äärmiselt sita komöödiaga. No minge perse, ausalt. Ühed lambad kritiseerivad karja ees ja teised kohe pimesi selja taga. Tegu on üle võlli keeratud komöödiaga ja sellisena tulebki seda võtta. Ma ei saa aru, mida inimesed sellelt filmilt üldse ootasid. Okei, filmis on labased peerunaljad, sitasöömise naljad, näkku urineerimise naljad ja nii edasi, kuid on ka vähemlabaseid naerma ajavaid kohti ja mitte vähe. Üleüldse tehakse viimasel ajal kahetsusväärselt vähe jaburaid komöödiad ja inimesi naerutavad ainult nö elulised komöödiad, millega nad saavad samastuda. Oijah, võib-olla olen ma übersita huumorimeelega, aga ma igatsen jaburaid paroodiaid (mitte Scary Movie taolist paska, vaid 90-ndate pärle) ja sestap oli väike piibli- ja ajaloopilamine värskendav vihmasabin muidu kolletuvas ja kuivas paroodiakõrbes.

yearone2

GAMER

Posted in 2/6 - halb, 2009, põnevik, USA on September 21, 2009 by Kalju

gamer1 Gamer imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastajad Mark Neveldine ja Brian Taylor

osades Gerard Butler, Amber Valletta, Michael C. Hall, Alison Lohman jt.

halb

Mulle tulevad ka vahel imelikud ideed pähe. Näiteks eile ma mõtlesin, milline näeks Igor Mang trikoos välja. Aga no türafakk, ma ei tee igast pähe hüppavast ideest filmi. Antud puhul tuli härradele Neveldine/Taylor mõte, et jõle pull oleks, kui inimene mängiks arvutimängu ja relvaga ringi tralliva tüübi asemel oleks pärisinime. Noh, mängija juhiks päris inimest, saate aru küll. Kuid hüva mõtte taga võiks olla ka mingi stoori. Järjepanu koperdavad filmitegijad reha otsa proovides teha arvutimängulaadset linateost. Kahjuks pole see nii lihtne, sest need kaks asja on oma loomult täiesti erinevad. Arvutimängus on tähtis visuaalne pool ja sellele lisandub kaasahaarav lugu on ainult boonus. Filmiga on lugu pigem vastupidine. Nii on ka see film kohati visuaalselt nauditav (Neveldine`i ja Taylori tõmbleva kaamerastiili meeldimine on arvatavasti personaalne maitse küsimus), kuid sisutühi, etteaimatav ja igav.

gamer2

G.I. JOE: THE RISE OF COBRA

Posted in 2009, 5/6 - äge, märul, USA on September 18, 2009 by Kalju

gijoe1G.I. Joe: The Rise Of Cobra imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Stephen sommers

osades Sienna Miller, Channing Tatum, Marlon Wayans, Dennis Quaid jt.

ägeElu lapsena varakapitalistlikus Ida-Euroopas oli ikka nüri ja kurb. Sellal kui muu maailma lapsed mängisid G.I. Joe nimeliste ätksioonfiguuridega, minul selliseid mänguasju polnud. Mul oli lilla jalgratas, mis muundus vastavalt vajadusele mootorratturhiir Modo tsikliks, üheks istmeks A-Rühma bussis või Michael Schumacheri vormeliks. Vormelisõiduga oli muidugi see jama, et ema ei tahtnud kuidagi aru saada, miks peab Monaco tänavaringrada olema meie tagaaias lillepeenarde ja õunapuude vahel. Tegelikult oli see täiesti loogiline koht, sest Monaco ringrada on kitsas tänavaringrada, kus ei saa mööduda ja punasesõstra põõsaste vahe oli just piisavalt kitsas. Siis oli meil kamba peale veel pall, millega sai mängida jalgpalli, rahvastepalli, korvpalli ja mida võis vahel niisama sõbrale näkku visata, nii et ta jooksis nuttes koju. Kindlasti olid mul ka mingid sõjardite mänguasjad, aga need polnud teps mitte G.I. Joed. Oleks keegi mulle siis öelnud sõna “G.I. Joe”, siis ma oleks mõelnud Rednexi Cotton Eye Joe nimeline kantridisko lugu, mis oli 7-aastase Ninja Roboti lemmiklugu. Täiesti masendav.

Kuid õnneks said Hasbro asjapulgad oma rängast veast aru ja otsustasid enda toodangut ka minu sugustele endise Nõukoguliidu territooriumil sündinud lastele tutvustada. Ja kuidas seda veel teha, kui mitte Stephen Sommersi vändatud filmi abil? Superkangelased + Muumia filmide lavastaja ei saa võrduda midagi muud kui totaalne pask. Kuid seekord suudeti mind üllatada: G.I. Joe on nii halb film, et muutub oma halbsuses (okei, sellist sõna vist pole olemas) heaks.  Filmis on kohal Hollywoodi kõige maitsetumad näitlejad eesotsas Dennis Quaidiga ja sa mõtled, et see film ei saa enam halvemaks minna. Ja ühtäkki ilmub ei kuskilt mõttetult väikest rollisooritust tegema Brendan Fraser. Geniaalne, ma naersin mitu head mintutit selle lükke peale. Või siis laksab film järjest magedaid nalju ja sa taaskord mõtled, et enam hullemaks minna ei saa. Ja äkitselt kukub üks tegelaskuju lihtsalt selili. Transformerid 2 olid selle filmi kõrval süvafilm. Samas ma ei mäleta, millal ma viimati nägin filmi, mille üle saab naerda ja muheleda (just filmi üle, mitte filmi peale). Tavaliselt hakkab lihtsalt piinlik ja valus.

Lisaks oli kogu selle piinlikuse taustal filmis ka ägedaid külgi- paar märulistseeni, kus arvutigraafikaga poldud liiale mindud (nt treileriski nähtav tagaajamisstseen Pariisis) ja filmi kuri doktor The Doctor on üks lahedamaid kuritegelasi üldse. Tahan järge, aga seal võiks Pamela Anderson mängida üht G.I. Joed ja David Hasselhoff võiks olla 30 meetrine karvapall, kes tahab hävitada New Yorki. Jään ootama.

gijoe2

Ma loovutaksin oma vasaku käe väikese sõrme, et see meest mitte iial enam näha.

G-FORCE

Posted in 2/6 - halb, 2009, animatsioon, USA on September 9, 2009 by Kalju

gforce1 M-komando imdb`s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Hoyt Yeatman

halb

Närilised kohtuvad tranformeritega. USA salateenistusel on salaprojekt, kus erinevat liiki väikeloomad ja putukad on ülesputitatud salaagentideks. Kuid oh häda, nende projekt tahetakse sulgeda just sellel hetkel, kui nad jõuavad jälile suurkorporatsiooni plaanile muuta oma kodumasinad killerrobotiteks. Nii hakkavad väikeloomad Zack Galmisiganese juhtimisel asja ise uurima ja maailma päästma.

Lastefilmid on mõnikord mõnus ajuvaba meelelahutus, mille vaatamisel saab hallolluse välja lülitada ja vaadata lihtsalt veiderdavaid elajaid. Aga antud film oli “mõnusast ajuvabast meelelahutusest” üsna kaugel. Kui filmi üleüldise mageduse peale suudaks veel silma kinni pigistada, siis üle jala visatud dubleeringu peale ei saa seda teps mitte teha. Säherdune amatöörlikkus on lihtsalt kõrvale valus. Ja mis näitlejad sinna olid leitud? Täiesti isikupäratu hääle ja intonatsioonita sooritused. Vägisi jääb selline mulje, et dubleerimistööd pakuti töötutele näitlejatele, kes oma osad kibekähku ära tegid. Loodetavasti tegelikult asi polnud nii, aga mulje jäi lihtsalt selline.

gforce2