G.I. JOE: THE RISE OF COBRA

gijoe1G.I. Joe: The Rise Of Cobra imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Stephen sommers

osades Sienna Miller, Channing Tatum, Marlon Wayans, Dennis Quaid jt.

ägeElu lapsena varakapitalistlikus Ida-Euroopas oli ikka nüri ja kurb. Sellal kui muu maailma lapsed mängisid G.I. Joe nimeliste ätksioonfiguuridega, minul selliseid mänguasju polnud. Mul oli lilla jalgratas, mis muundus vastavalt vajadusele mootorratturhiir Modo tsikliks, üheks istmeks A-Rühma bussis või Michael Schumacheri vormeliks. Vormelisõiduga oli muidugi see jama, et ema ei tahtnud kuidagi aru saada, miks peab Monaco tänavaringrada olema meie tagaaias lillepeenarde ja õunapuude vahel. Tegelikult oli see täiesti loogiline koht, sest Monaco ringrada on kitsas tänavaringrada, kus ei saa mööduda ja punasesõstra põõsaste vahe oli just piisavalt kitsas. Siis oli meil kamba peale veel pall, millega sai mängida jalgpalli, rahvastepalli, korvpalli ja mida võis vahel niisama sõbrale näkku visata, nii et ta jooksis nuttes koju. Kindlasti olid mul ka mingid sõjardite mänguasjad, aga need polnud teps mitte G.I. Joed. Oleks keegi mulle siis öelnud sõna “G.I. Joe”, siis ma oleks mõelnud Rednexi Cotton Eye Joe nimeline kantridisko lugu, mis oli 7-aastase Ninja Roboti lemmiklugu. Täiesti masendav.

Kuid õnneks said Hasbro asjapulgad oma rängast veast aru ja otsustasid enda toodangut ka minu sugustele endise Nõukoguliidu territooriumil sündinud lastele tutvustada. Ja kuidas seda veel teha, kui mitte Stephen Sommersi vändatud filmi abil? Superkangelased + Muumia filmide lavastaja ei saa võrduda midagi muud kui totaalne pask. Kuid seekord suudeti mind üllatada: G.I. Joe on nii halb film, et muutub oma halbsuses (okei, sellist sõna vist pole olemas) heaks.  Filmis on kohal Hollywoodi kõige maitsetumad näitlejad eesotsas Dennis Quaidiga ja sa mõtled, et see film ei saa enam halvemaks minna. Ja ühtäkki ilmub ei kuskilt mõttetult väikest rollisooritust tegema Brendan Fraser. Geniaalne, ma naersin mitu head mintutit selle lükke peale. Või siis laksab film järjest magedaid nalju ja sa taaskord mõtled, et enam hullemaks minna ei saa. Ja äkitselt kukub üks tegelaskuju lihtsalt selili. Transformerid 2 olid selle filmi kõrval süvafilm. Samas ma ei mäleta, millal ma viimati nägin filmi, mille üle saab naerda ja muheleda (just filmi üle, mitte filmi peale). Tavaliselt hakkab lihtsalt piinlik ja valus.

Lisaks oli kogu selle piinlikuse taustal filmis ka ägedaid külgi- paar märulistseeni, kus arvutigraafikaga poldud liiale mindud (nt treileriski nähtav tagaajamisstseen Pariisis) ja filmi kuri doktor The Doctor on üks lahedamaid kuritegelasi üldse. Tahan järge, aga seal võiks Pamela Anderson mängida üht G.I. Joed ja David Hasselhoff võiks olla 30 meetrine karvapall, kes tahab hävitada New Yorki. Jään ootama.

gijoe2

Ma loovutaksin oma vasaku käe väikese sõrme, et see meest mitte iial enam näha.

Advertisements

One Response to “G.I. JOE: THE RISE OF COBRA”

  1. sina kriitik kui vana sa oled?:D..eriti lapsikut paska ajad ikka suust välja,mine arene natuke ja siis tule tagasi nii umbes 20 aasta pärast siia söna vötma:D

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: