Archive for October, 2009

Ninja Roboti TOP 6: Häirivad kinokülastajad.

Posted in Ninja Roboti TOP 6 on October 30, 2009 by Kalju

Vahepeal postitasid erinevad blogijad agaralt oma top10 filme ja muid säherdusi tabeleid. Võtan minagi end kokku ja hakkan postitama oma top6 tabeleid (6 seepärast, et filmidegi hindamine on 6 palli süsteemis). Projekti nimi on “Nädalavahetuse eri” ja proovin igal nädalavahetusel mingisuguse top6 tabeli kokku panna. Kui jaksu ja aega jätkub muidugi. Niisiis, alustame.

Häirivate kinokülastajate TOP 6.

6. koht- Vales kohas istujad.

häirivate inimeste eri. koht 6.Kuidas ära tunda: Lähed omal kohale ja keegi juba istub sellel kohal.

Kuidas ebameeldivusest vabaneda: Juhatad inimese õigesse kohta või istud ka ise valesse kohta. Samas ise valesse kohta istudes võid hakata järgmisele inimesele selgitusi jagama ja asi päädib kaosega.

5. koht- Popkornisööjad.

häirivate inimeste eri. koht 5.Kuidas ära tunda: Neil on karp plaksumaisi käes, loogiline.

Kirjeldus: Ma ei saa siiani popkorni võlust ära. Soolased ja haisvad plönnid. Kuid asi pole haisus ja nende maitses, vaid selles, et popkorni söömine teeb spetsiiflist heli. Pole just eriti tore filmi nautida, kui sa kuuled filmi asemel popkornimälumist. Ja kahjuks on ühe teatavas Limonaadi nimelises kinos saalid popkornisööjaid täis.

Kuidas ebameeldivusest vabaneda: Umbes poole tunni möödudes on kõik oma karbid tühjaks söönud ja tunni möödudes ka hais hajunud.

4. koht- Seljatoen*ssijad.

häirivate inimeste eri. koht 4.

Kuidas ära tunda: Pidevad löögid vastu kinotooli seljatuge.

Kirjeldus: Ükskõik kui suured on kinotoolide omavaheline kaugus, ikka satub aeg-aegajalt su selja taha istuma Chuck Norris, kes pidurdamatult taob su seljatuge jalaga. Mõni mees teeb lausa löögiseeriaid, mis jätaks paljud treenitud mehed häbisse- löök vasaku põlvega, jalaga, jalaga, jalaga, löök parema põlvega ja otsast peale. Mõni jälle läheneb asjale rahulikumalt ja osutab seljatoele pidevat pinget.

Kuidas ebameeldivusest vabaneda: Esialgu palu “Kas te saaks mu seljatuge mitte nügida” ja kui see ei aita, siis kärata “Kas sa saad!”

3. koht- Hilinejad.

häirivate inimeste eri. koht 3.

Kuidas ära tunda: Enamasti mees ja naine, kes kannavad Armanit ja kellel on kahe peale 4 karpi Plaksumaisi ja 2 ülisuurt Coca-Colat.

Kirjeldus: Enamasti on filmi ees treilerid ja filmid hakkavad niigi 10 minutit hiljem, kui kavas märgitud (Plazas vähemalt). Kui ikka leidub inimesi, kes ei suuda õigel ajal kohale tulla ja hakkavad filmi alguses inimeste ees komberdama. Heal juhul lipsavad nad kiiresti ja vaikselt enda kohale, halvemal juhul otsivad 10 minutit oma kohta (naishääl üle saali:”Peeter, sa lähed valesse ritta juuuuu”) ja ajavad Coca-Colat sulle peale.

Kuidas ebameeldivusest vabaneda: Üks võimalus on seansi alguses kino uks seestpoolt harjavarrega kinni panna, kuid kergem võimalus on lihtsalt ära kannatada.

2. koht- Telefonirääkijad.

häirivate inimeste eri. koht 2.Kuidas ära tunda: Võimatu ära tunda, sest kõigil on mobiilid.

Kirjeldus:  See on täesti arusaadav, et inimesed unustavad mobiilid linastuse ajaks sisse. Ikka juhtub. Ja kui telefon peakski helisema, siis 90% inimesi lülitavad selle ruttu välja või ütlevad hiirvaikselt “ma olen kinos” ja lõpetavad kõne. Kuid ikka leidub idioote, kes peavad kõva häälega pidama monoloogi oma telefoniga:
“Olen kinos, ei saa rääkida”
“Mis ma vaatan vä? Kuule on mingi mõttetu õudukas”
“Terje tegi mida? Käi kanni”
“Ei, mul läheb normaalselt”
“Kuule jaa, kuidas endal läheb siis”
“Okei, kuule inimese on juba kurjad, räägime hiljem”

Kuidas ebameeldivusest vabaneda: Viska teda oma mobiiliga.

1. koht- “Mul on filmist pohhuj” kinokülastajad.häirivate inimeste eri. koht 1.

Kuidas ära tunda: Vähemalt 3-liikmeline umbes 15-aastastest tüdrukutest koosnev kamp. Reeglina on üks neist noor-emo, teine roosa noorbeib ja kolmas ülekaaluline, kuid siiski xs riideid kandev rokitibi.

Kirjeldus: Vahest harva satub ikka kinosaali seltskondi, keda film ei huvita. Eriti ränk oli selles osas eelmise aasta PÖFF, kus animefilmide ajal olid kinod täis vene noorukeid, kes huilgasid, sädistasid, tegid üksteisest pilti ja muid jubedaid asju, mida tänapäeva noored teevad. Kuid horrorseltskonnad ei küsi aega, ega kohta. Neid võid enda kõrvalt leida iga filmi ajal olenemata kinost ja seansist.

Kuidas ebameeldivusest vabaneda: Siinkohal pead olema kaval, sest tegu on eriti raskete vastastega. Nende keelamine ajab neid tavaliselt veel rohkem pöördesse ja omavahel jutlema. Samas füüsilise vägivalla kasutamine on ka keelatud. Mina igatahes nende vastu rohtu ei tea ja tavaliselt annan alla ja istun kuhugi etteritta.

PS: Piltidel puudub seos jutuga ja on vaid illustreerivad.

THE HURT LOCKER

Posted in 2008, 6/6 - klassika, sõjafilm, USA on October 29, 2009 by Kalju

hurtlocker1 Piinakamber imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2008

lavastaja Kathryn Bigelow

osades Jeremy Renner, Anthony Mackie, Brian Geraghty, Ralph Fiennes jpt.

klassika

Sõjafilmide loomusesse on justkui sisse kirjutatud poole valimine ja vastandamine. Head juudid vs pahad natsid, head ühendriiklased vs pahad vietnamlased/afgaanid/iraaklased, head eestlased vs pahad venelased ja seda rida võiks jätkata lõputult. Mehed teavad juba poisieast, et sõjafilm tähendab hea ja paha võitlust ja sestap on Kathryn Bigelow naiselik puude Iraagi sõja teemal justkui ootamatu päikesepaiste sombuses oktoobris. Oh ei, ma ei taha öelda, et see film on naiselik. Kaugel sellest- verd  ja mehisust ja higi on Piinakambris sama palju, kui žanrikaaslastes. Kuid selle filmi fookuses on sõdurid, keda ei heroiseerita. Sõdurid, kes teevad oma tööd. Sõdurid, kes tahavad saada koju. Sõdurid, kelle ainus oskus on sõjas osalemine.

Film räägib kolmeliikmelisest pommirühmast, kuhu kuuluvad Sanborn (MacKie) ja Eldrdige (Geraghty) ja nende ülemus Staff Sergeant William Jamesist (Renner). Nende kolme mehe missiooni viimasest 38-st päevast antud film räägibki. Mustanahaline Sanborn on elupõline sõdur, kellele meeldib, kui asjad liiguvad täpselt reglementi mööda. Mees, kes on elus piisavalt sõdu näinud, teab et ellujäämiseks peab kõik toimima perfektselt. Sestap ei suuda Sanborn kuidagi alla neelata William Jamesi kaootilist töötamist. Rühma noorim liige Eldridge on vaimse kollapsi äärel olev noormees, kelle psüühikale jätavad sõjakoledused aina rängemaid jälgi.

Kuid filmi peategelane on siiski Jeremy Renneri poolt suurpäraselt mängitud William James (julgen ennustada, et mees teeb antud rollisooritusega lennu Hollywoodi teravama näitlejatipu sekka). James liitub kolmepealise tiimiga peale eelmise rühmaülema hukkumist ja uue rühmaülema töömeetodid on pehmelt öeldes kummalised. Mees ei hooli reeglitest ja tegutseb sageli omapäi- näiteks teeb ta suuremaid pomme kahjutuks ilma kaitseriietuseta, sõnades “Kui ma peaksingi õhku lendama, siis teen seda vähemalt mugavas riietuses”. Bigelow püstitab oma filmiga küsimuse, kas elukutselise sõjaväelase ameti võlu on Jackassliku adrenaliinilaksu saamine, mida tavaelus ei saavuta. Samas tekitab püstihull James ülejäänud meeskonnaliikmetes paksu verd, mis jõuab vahepeal isegi nii kaugele, et mehed teoretiseerivad oma ülemuse õhkulaskmisest.

Film ülesehitus on niisamuti üsna hüplik. Sujuva loo arenduse asemel koosneb film justkui stseenist stseeni hüppamisel, kusjuures ainsaks pidepunktiks on meeste erinevad ülesanded elik pommid. Olgugi, et film on täis ebaloogilisusi (näiteks säherdune reeglitest mitte kinni pidav pommirühma töötaja, kes seab oma kaaslased pidevalt ohtu, pandaks päriselus esimesele kojusõitvale laevale), siis need õnneks häirivaks ei muutu. Niisama hüplik nagu on filmi ülesehitus on ka kaameratöö, mis kahasse tundmatute näitlejatega annab filmile mõnusa sõjadokfilmi tunde, mis imeb sind endasse. Realistlike pommiplahvatuse ajal varjad pea kätega ja kinost väljudes pühid instinktiivselt Baghdadi kõrbetolmu õlgadelt.  Üsna humoorikas on ka tuntumate nimede ülesastumine filmis- kõik Ralph Fiennesed, Guy Pearced, David Morsed teevad filmis vaid episoodilised osad ja ilmuvad ekraanile minutiks-paariks. Justkui meeldetuletamiseks, et tegu on siiski fiktiivse-, mitte dokumentaalfilmiga.

hurtlocker2

CLOUDY WITH A CHANCE OF MEATBALLS

Posted in 2009, 4/6 - okei, animatsioon, USA on October 27, 2009 by Kalju

cloudy1 Taevast sajab lihapalle imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastajad Phil Lord ja Chris Miller

eestikeelsed hääled Jaak Prints, Mirtel Pohla, Ain Lutsepp, Ivo Uukkivi, Tiit Sukk jpt.

okei

Taevast sadava toiduga on mul endalgi kokkupuuteid olnud. Kümnenda klassi rebasteristimine koosnes põhiliselt pähepotsanud munadest, kaladest ja odekolonnivihmast. Sellest Keila Gümnaasiumi rebasteretsist või mõnest muust toidusõjast inspireerituna animeerisid Columbia Pictures’ ja Sony Pictures Animation’s 3d animatsiooni noorest leidurist Flint Lockwoodist.

Flint on kokku meisterdanud trobikonna leiutisi, mille esitlused on alati lõppenud kaosega- olgu nendeks lindrotid või aerosool-tossud. Kui ühel päeval tekib Flintil idee, mis ei saa valesti minna ja ehitab masina, mis muudab vee toiduks (Palju lahedam olnuks muidugi masin, mis teeb sitas saia ja filmi nimi olnuks siis “Aias sadas saia”). Nagu karta võib läheb ka seekord midagi valesti. Flint, tema isa, linnas toimuvat raporteeriv ilmatüdruk ja teised linna elanikud peavad maailma päästma rämpstoidutormist enne kui hilja.

Üsnagi mõttetu ja etteaimatava loo suudavad päästa mitmed muigama ajavad naljad, mis filmis aeg-ajalt ekraanile hüppavad. Eks naljade maksmapääsvusesel oli suur osa ka dubleerijatel, kes seekord on teinud suurepärast tööd. Ma esimest korda naersin dubleeritud filmis sõnaliste naljade peale. “Müts maha teie ees” Prints, Pohla, Sukk ja teised.

cloudy2

PANDORUM

Posted in 2009, 3/6 - mõttetu, õudus, sci-fi, USA on October 25, 2009 by Kalju

pandPandorum imdb`s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Christian Alvart

osades Dennis Quaid, Ben Foster, Cam Gigandet , Cung Le, Antje Traue jt.

okei

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et mul oli enne kursuse pidu paar tundi vaba aega. Nii mõtlesingi, et löön aega parajaks hämaras kinosaalis istudes. Kuid Plazase jõudes selgus, et ainus film, mida ma näinud pole ja ajakavaga klapib on Pandorum. Ausalt öeldes ei teadnud ma sellest filmist midagi peale selle, et filmi postril on mees, kellel tulevad ussid peaõõnsustest välja. Kuid just tänu sellele teadmatusele sain ma  aasta kinoehmatuse.

Filmi alguses läks kõik ilusti. Bower (Ben Foster) ärkab üles hüperunest tühjas kosmosejaama piloodiruumis. Tõmbab enda küljest lahti juhtmed ja proovib ringi konnates asjast sotti saada. Kuid piloodiruumi uksed on suletud ja terves laevas pole märki elutegevusest. Ja siis see juhtuski. Äkki läks lahti üks kapsel, mille peale oli kirjutatud Leitnant Payotn, ja sealt kukkus välja DENNIS QUAID. Ma kiljatasin, ajasin joogi põlvedele maha ja karjusin üle saali:”Miks keegi ei öelnud, et filmis mängib Dennis Quaid!” Okei, tegelikult ma viimast asja ei karjunud, aga jope panin küll selga ja mõtlesin, et lähen küsin raha tagasi. Igal Quaidi filmil peaks olema punane silt “Hoiatus, filmis mängin läbi aegade kõige kõvem näitleja Dennis Quaid.” Pagan võtaks, see mees on filmides nii lahe, et mul hakkab sellest alati füüsiliselt halb. Kui on vaja presidendi elu päästa, siis hüppab just tema kuuli ette. Muidugi juhul, kui ta ise pole president, kes on õigluse ja ülluse kehastus. Kui on vaja juhtida maailma kõige kõvemat sõdurirühma, siis tema on selle juht, sest ta on kõige kõvem mees maailmas. Kui maailma hakkab hävinema, siis tema ei karda, vaid päästab kõik, mis päästa annab. Ühesõnaga mees on alati kõige targem, kõige kõvem, kõige kurjem, kõige kavalam ja nii edasi. Õõõõh. Et mitte spoilerdada, siis ma ei ütle ette, kas antud filmis oli mees kõige vapram, kõige halvem või kõige targem tegelane. Kuid kuidagi suutsin ma end siiski rahulikuks sundida ja ei läinud piletimüügioperaatorilt raha tagasi nõudma.

Film Pandorum on säherdune vaese mehe Alien nagu neid aastast tükki paar ikka välja tuleb. Teate küll neid filme, kus terve aja on tunne, et Sigourney Weaver hüppab kohe-kohe nurga tagant välja. Kuid Weaverit ei tulnud, vaid tuli üks teine tumedapäine kõva ja metsik naine, aga asi seegi. Ah, ma parem ei hakka filmi sisu ümber jutustama, sest loo samm-sammult ülesehitamine oli kohati päris kaasahaarav.  Pandorum kui õudusfilm oli kahjuks kräpp nagu Kalevi kommid, kuid sci-fi`na veidi isegi mekitav a la Laima kommid parafraseerides Eesti esileedit. Lisaks Dennis Quaidi väljailmumisele oli filmis veel ainult üks ehmatav koht, kuid seegi oli väljamängitud helitugevuse järsule muutmisele. Teate küll “vaikus->muusika kõrvaveristavaks” trikki. Ulmefilmide, kasvõi ainult Hollywoodi ulmefilmide, pürgmiseks jäi filmis ideid ja sügavust vajaka. Kuid ajaveetmiseks (minu puhul siis sõna otseses mõttes) käras küll.

pandoorum

PÜHA TÕNU KIUSAMINE

Posted in 2009, 4/6 - okei, draama, Eesti on October 18, 2009 by Kalju

pyha tõnu kiusamine posterPüha Tõnu Kiusamine imbd`s

Eesti

2009

lavastaja Veiko Õunpuu

osades Taavi Eelmaa, Ravshana Kurkova, Tiina Tauraite, Hendrik Toompere, Katariina Lauk, Harry Kõrvits, Sten Ljunggren, Denis Lavant jt

okei

Ausalt öeldes on mul antud filmist rääkides suur kiusatus minna ohutut teed ja rääkida assotsiatsioonidest, mis tekkisid antud filmi vaadates. Kõik silma ja kõrvu jäänud filmikriitikud ja filmiblogijad ja filmijaurajad on justkui kokku leppinud, et antud teose puhul tuleb rääkida seosetest, mis filmi puhul tekkisid. Visake ise kirjutistele silm peale ja panete tähele, et eranditult kõik räägivad Bergmanist, Lynchist ja teiste tipplavatajte tööde ja Õunpuu filmi sarnasustest. Olgugi, et endalgi tekkis ka väga meelevaldseid seoseid (näiteks filmi esimene pooltund meenutas mulle Kusturicalikku janti kaamoslikus võtmes), siis mul tekkis antud filmiga ränk probleem. Ei teagi, kas asi on mitu piiratuses, rumaluses, kitsas silmaringis või massimeedia poolt ära tuhmistatud mõtlemises, aga Püha Tõnu kiusamine jäi mulle lihtsalt kaugeks ja film ei suutnud minuga dialoogi astuda (või pigem mina ei suutnud filmiga dialoogi astuda).

Mulle meeldib, kui asjad on selged ja sümbolid lihtsad. Sestap olid filmi I ja II peatükk mulle vägagi meelepärased ja Õunpuu sammus Mati Undi kirjutistele vändatud filmide tuttavat rada. Inimesed, kes ei hooli üksteisest (matuserongkäik, mis jätkab rahulikult oma teekonda, ilma et pööraks tähelepanu avariile); mammonakultus (Ulfsaki mängitud külajorss tuleb Tõnu juurde: “Mu sõber sai just surma, oh, mitme liitrine mootor su autol on?”); kõledates majades tühja elu elav kõrgklass, kes hoolib ainult oma Bentlyst ja piisavalt suurest kasumimarginaalist jne. Kogu selle, ka meid iga päev ümbritseva tühjuse, keskel on Tõnu, kellel tekivad eksitsentisaalsed probleemid. Loogiline ja lihtne ja põnev. Aga kõik järgnev hüplevad tempos, ebareaalsuse ja reaalsuse piirimail liikunud kaos mulle nii mokkamööda polnud. Areneva loo asemel nägin mina paigaltammumist ja fragmentide kinolinale ilmumist.

Samas visuaalselt oli asi põnev, seda küll. Õunpuul on väga isikupärane ja äratuntav, võiks isegi öelda maailmaklassiline, käekiri. Kõik alates võttapaikadest lõpetades valguse ja varjudega on perfekstuseni viimistletud. Ja muidugi need näitlejad… kuigi kõik peale Eelmaa tegid väga episoodilised rollid, suudeti sageli ainult ühe etteastega teha väga meeldejäävad ja tugevad esitused. Veidi rohkem, kui paar minutit, sai pildis olla ka Kurkova ja ma ei saa ütlema jätta, et ta on potensiaalselt maailma ilusaim naine.

Niisiis: visuaalselt filigraanne, sisult ja ülesehituselt minu jaoks (tsiteerides Andres Laasikut) “liiga udu”.

pyha tõnu kiusamine

THE UGLY TRUTH

Posted in 2/6 - halb, 2009, komöödia, USA on October 16, 2009 by Kalju

theuglytruth1Inetu tõde imdb’s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Robert Luketic

osades Katherine Heigl, Gerard Butler, Eric Winter jpt.

halb

Kunagi Keilas haridust omandades oli meil koolis selline Inglise keele õpetaja, kes pidas ennast sugumürsuks ja vändagängsteriks. Mees, kes väidetavalt olla ka kirjanik, oli võtnud enda pühaks ülesandeks antud tõe kuulutamise kogu maal ja lõppeks see õnnestuski tänu Kroonika nimelisele rämpsajakirjale ja Ärapanija nimelisele telesaatele, mis tegi mehele isegi temaatilise loo (youtube, märksõna “sugumürsk ja vändagängster”). Samas võis mehe jutus ka terake tõtt olla, sest tema väljaspool kooliprogrammi toimunud prantsuse keele tundile kogunes terve kooli suguvõimeline naispere. Kuna saatus mind alatasa nöögib, siis minu tee antud härrasmehega kokku ei puutunud ja sestap ma ei teadnud seniajani, millised need õiged vändamürsud ja sugugängsterid on. Nüüd tean.

Lisaks sellele näitab antud film väga hästi ära meeste ja naiste vahelised erinevused. Sellal kui mina proovisin end ärkvel hoida kinolõbustusega nagu “vaata filmi läbi pudeli” (ma ei mõtle selle all joomist) ja “tee endale plaksumaisikarbist müts”, siis kinos olnud tütarlapsed ja endised tütarlapsed olid filmist ekstaasis ja purskasid Coca-Colat läbi nina välja ja naersid läbi filmi hüsteeriliselt. Kusjuures naiskinokülastajate lemmiknali oli see, kui peategelane sai vibreerivatest aluspükstest orgasmi. Võta nüüd kinni, mis selle teadmisega peale hakata.

theuglytruth2

ZOMBIELAND

Posted in 2009, 5/6 - äge, komöödia, USA on October 13, 2009 by Kalju

zombieland posterTere tulemust Zombimaale imdb`s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Ruben Fleischer

osades Woody Harrelson, Jesse Eisenberg, Emma Stone,  Abigail Breslin ja statistid mängimas zombisid.

äge

Columbus (Eisenberg) on eraklik ja nohiklik noormees, kes rändab üksi mööda Ameerikat. Columbus, kellel pole kunagi olnud lähedasi suhteid teiste inimestega rändab vanematekoju, et näha seal elavaid vanemaid. Peale autoga avarii tegemist ja hääletama asumist satub noormees kokku mässumeelse Tallahassega (Harrelson), kes on omalaadsel hävitusrežiimil. Nimelt on vaid alkoholist ja vandalismist rõõmu leidev Tallahasse kaotanud enda kõige lähedasema inimese ja peagi muutuvad kaks vastandlikku meest üsna lähedasteks sõpradeks. Peagi kohtuvad mehed kahe noore ja kuritegeliku õega ning peale mõningaid sekeldusi asub kogu seltskond teele Los Angelesse. Ja kogu pseudosügava loo kõrval tapetakse igal viisil zombisid

Niisiis roadmovie kohtub elavate surnutega ja kokku tuleb pinnapealne ja munadeta, kuid samas lõbus zombifilm. Miks pinnapealne? See film ei räägi mitte millestki, lugu ei jõua mitte kuhugi ja tegelaste vahepealsed südamepuisatamised näivad pigem võõrkehadena. Miks munadeta? Filmis polnud ainsatki hirmsat või uudset või mingilgi moel meeldejäävat tapatööd. Lihtsalt suvaline ja tüütu ja ebanaljakas rahmeldamine. Aga õnneks suudavad näitlejad kivist vee välja pigistada ja igav ei hakka.

Zombieland