Archive for November, 2009

PÖFFi päevik: 27. november

Posted in PÖFF 2009 on November 27, 2009 by Kalju

Tänase päeva saagiks jäi kaks filmi. Millalgi peaks neist ka korralikud blogipostitused tegema, aga eks see jääb tulevikumuusikaks. Esimene nähtud film Ühistransport oli Senegali rõõmsameelne muusikal. Üldiselt oma olen inimene, kes silmaotsastki ei salli muusikale ega midagi nendega seotut (kui Jesus Christ Superstar välja arvata, mis on lihtsalt geniaalne. Kaasaarvatud film). Aga Babtiste Bouquini muusika saatel kestnud 50 minutiline sõit Dakarist Saint Lousi oli head tuju tekitav. Mustale mandrile omase räpasuse taustal rõõmsad tantsud, armumised, huumor jne.

Teiseks filmina sai mu väsinud silmi paitada Hispaania jaburõudukas bimbomõrrast elik Sexykiller. Teatavasti on filmid, kus esimesel sekundil näidatakse tisse alati head ja vana tõdemus ei vedanud ka seekord alt. Sexykiller on klassikaline PÖFFi ööfilm- sa kas armastad või vihkad seda. Sexykiller minu armastus-viha skaalal hoiab end vasakule poole. Rämedalt üle võlli näitelmine ja tegevustik, tobedad naljad, õudne soundtrack, ebaloogilisused igal sammul. Mõne jaoks ongi tegu kindlasti vastiku filmiga, kuid minul tõusis see uhkelt “nii halvad filmid, et muutuvad heaks” ridadesse.

Mida siis homme vaadata? Kui mul aega, jõudu ja jaksu jätkub, siis ma proovin teha Euraasia põhiprogrammipäeva. Iisraeli getofilm(?) Ajami, sümbolistlik Kahe maailma vahel ja Taani draama, üksteisesse armuvatest skinheadidest, Vennaskond.

PÖFFi päevik: 26. november

Posted in PÖFF 2009 on November 27, 2009 by Kalju

Vaikselt hakkab olukord kiireks minema. Täna oli pidevalt seis, kus ühe suupoolega soovitad inimesele filme, teisega räägid mobiiliga. Samal ajal üks käsi annab kätte avamise kutset, teine käsi hoiab mobiili, kolmas käsi näitab inimestele, kust saab kätte Solarise kliendikaarte ja neljas käsi paneb infot seinale. Tempokas päev, mille jooksul polnud õieti aega suitsu teha ega süüa. Mõnus värk ühesõnaga.

Aga kuna homme (õigemini juba täna) algab niiöelda päris PÖFF peale, siis teeme homseks (õigemine tänaseks) soovituslisti filmidest, mida ise olen näinud:

17:30 Merehädaline kuul (Plaza)- Minu tänavuse aasta üks lemmikfilm, mille keskmes linna läbival jõel olevale jõesaarele merehätta jäänud mehest, tema enenseleidmisest ja armastusest. Kuratlikult naljakas ja kurb üheaegselt.

19.15 Mary ja Max (Sõprus)- tänavuse aasta parim animatsioon ja punkt.

21:00 Bronson (Cinamon Saku Saal)- Tõsielu sündmustel põhinev skisofreeniline vanglalugu Briti vangist Peterson/Bronsonist. Paar kuud tagasi kirjutasin nii ” Peterson ja tema alter ega Bronson jutustab ise oma vanglasse sattumise ja vangis oleku lugu. Vahepeal niisama tühjas mustas ruumis olles (Peterson) ning vahepeal suurel laval publikule rääkides (Bronson). Ühesõnaga segasest pässist segane film. Ja filmi esimene pool ongi üpris geniaalne- Bronson klassikalise muusika saatel tampimas süütuid vangivalvureid, Bronsoni viibimine hullumajas (mis on küll veidi ülepingutatud, aga just seetõttu lahe) jne. Aga kahjuks lavastajal tunni ja kolmekümne täitmiseks ideid nappis ja filmi lõpuosa oli mõttetu kummivenitamine”. Samas Kellavärgiga Apelsini filmi fännidele kohustuslik filmipala.

PÖFFi päevik: 25. november

Posted in PÖFF 2009 on November 26, 2009 by Kalju

Vaatasin ühel õhtul erinevate blogijate kavva võetud filme ja mõtlesin, et paneks ka oma kava kirja. Samas peale mõningast tööd selle kallal, ma mõistsin, et ma heal juhul suudan 15 filmi ära vaadata ja sellisel juhul koosneks mu elu ainult ja ainult PÖFFist. Muhe. Samas mu hüpoteetiline “savi koolist ja magamisest ja eraelust” plaan näeb välja selline

27.11

kui jõuan peale eksamit, siis:
18:30 Ühistransport
2045 Usalduse murdmine
22:30 Sexykillers (kõik Kinomaja)

28.11

kui jõuan peale hommikust infotöötaja vahetust, siis
17:30 Kahe maailma vahel
19:30 Ajami
22:00 Vennaskond (kõik Plaza)

29.11

õhtune vahetus infotöötajana Solarises

30.11

õhtune vahetus infotöötajana Solarises

1.12

kui jõuan peale eksamit, siis:
16:00 Ma ei ole sinu sõber
18:00 Vutikohtunikud
21:00 Peter ja Vandy (Kõik Solarise erinevad saalid)

2.12

kui jõuan peale hommikust infotöötaja vahetust, siis
17.30 Kahe maailma vahel (Von Krahl)
20:00 Samson ja Delilah (Cinamon 4)
22.45 Doktor Parnassuse Imaginaarium (Cinamon Saku Saal)/ 23.15 Black Dynamite (Artis 1)

3.12

kui jõuan peale hommikust infotöötaja vahetust, siis
17.30 …Emme on juuksuri juures (Kinomaja)
20.00 Kumminukk (Plaza)
23.00 Jänku ja Pull (Artis 1)

4.12

õhtune vahetus infotöötajana Solarises

5.12

õhtune vahetus infotöötajana Solarises

6.12

kui jõuan peale hommikust infotöötaja vahetust, siis
17.30 Keegi ei tea midagi Pärsia kassides
20:00 Võib valjuks minna
22:00 Naised ilma meesteta (Kõik Plaza)
või siis mõni lisaseanss.

Palju kokku tuligi nüüd, 18. Pole paha.

Paar sõna ka komapäevast. Hommik algas mu geniaalsusepuhanguga, kui ma ühendasin tund aega monitori arvuti külge. Peale igakülgest nüsimist ja tunnet, et monitor on vahepeal riknenud, sain aru, et ma tund aega toppisin juhet valesse auku. Ma olen idioot. Õnneks kaootiline algus ei saanud jätku ja ülejäänud päev möödus õigeid rööpaid pidi.

Väike teadaanne ka pensionäridele, kes juhtuvad mu blogi lugema: “Solarise paganama kliendikaarti te saa PÖFFi infopunktist!”. Öelge seda ka oma sõbrannadele edasi. Ja kui te juhtute ikkagi tulema PÖFFi infopunkti ja ma olen viisakalt ära seletanud, kust te oma kaardi kätte saate, siis teil pole mõtet mulle vastu vaielda, et te just sellesse infopuntki andsite oma kaarditellimuse. Nii uskumatu, kui see ka pole-te ei saanud seda teha. Parim tädike oli see, kes oli kindel, et ta rääkis 2 nädalat tagasi just minuga.

Õhtul sai jalga ja suulihaseid puhatud tümakadok Elektrooniline Reykjavik saatel. Ma miskipärast eeldasin, et kõik Islandi bändid on Björgilikult ja Sigur Roslikult kulgevad muusikapommid, kuid võta näpust. Islandlased reivivad Techno ja Hardcore`i saate vaat et rajumalt kui narkojoobes Lasnamäelased. Samas muusikategijad rääkisid oma muusikast nii entusiastlikult ja hingestatult, kuidas 120 lööki minutis on taevalik ja kuidas techno on Aafrika trummimängu edasiarendus, et lõppeks oli tegu päris maguse suutäiega õhtuks.

PÖFFi päevik: 24. november

Posted in PÖFF 2009 on November 26, 2009 by Kalju

Viimasel ajal olen ma üsna suures aja- ja unepuuduses ning sestap on ka päeviku täitmine soiku jäänud. Aga teeme siis lühidalt vigade paranduse. PÖFFlased võimaldasid mulle teisipäeval teise vaba päeva järjest ja nii sai taaskord veidi kinodes aega veedetud.

Esiteks sai vaadatud vene unustatud filmi elik väidetavalt Vene esimest katastrooffilmi Meeskond. Poolteisttundi keskmise tasemega peredraamat isaduse õiguste ja  vabameelsete suhete teemal ning kolmveerand tundi katastroofe, mille keskes on lennuk ja selle meeskond. Kuna filmi teine pool oli rämedalt amatöörlik (kammoon, ma suudaks makettidega ka reaalsema väljanägemisega filmi teha) ja vene lendureid ülistav (mees ronib sõitva lennuki katusele ja lapib katuses oleva augu. Sõitva lennuki! WTF!)

Teine film oli JUST filmi raames näidatud Austraalia põnevik/draama/komööida Õnnetusi juhtub, mis oli lihtsalt äge. Ei hakkagi rohkem sõnu loopima,

PÖFFi päevik: 23. november

Posted in PÖFF 2009 on November 24, 2009 by Kalju

Esmaspäev tuli mul PÖFFivaba päev. Graafikus oli vaba päev ja nii sai vahelduseks koolis käidud. Seal juhtus tore seik, kus peale mu elavat ettekannet auditooriumile arvas õppejõud, et ma olen purjus või kasutades tema sõnu “laksu all”. Pean edaspidiseks antud info kõrva taha panema ja oma žestikuleerimist järgima. Jube piinlik lugu, kui ma PÖFFil mõnda filmi sissejuhatades kaugetele ja vähemkaugetele külalistele väära mulje jätaksin.

Päev-kaks tagasi pööras herr Metsavana  tähelepanu seigale, et ma olen ainus tänavusest festivalist kirjutaja ja tavaliselt PÖFFi ajal välja ilmuvaid blogijaid tänavu polegi. Justkui tellimise peale ilmus välja Joonas, kes üsna konkreetselt ja lühidalt kirjutab oma PÖFFi elamustest.

Samas üldpilt blogimaailmas on hetkel veel üsna rahulik ja rollijaotus hästi välja kujunenud: mina pean päevikut, Joonas kirjutab filmidest ja Trash kritiseerib Alar Niinevälja (siin peaks olema msn`lik naerunägu). Tänavune filmifestival on ukse taha ilmunud väga vargsi, võrreldes näiteks muusikafestivalidega. Viimaste puhul on kõik Eesti alevikud plakateid täis, foorumid kihavad juba kuid varem ja meedia on reklaam-artikleid täis. PÖFFi puhul miskipärast nii laialdast kõlapinda pole. Kui nüüd mõtlema hakata, siis ainust PÖFFist rääkiv artikkel, mis laksust pähe hüppab on Ekspressis olnud pildiseeria Filmifestivali kontori avamisest. Kuigi ma nüüd viimasel ajal väga palju meediat peale KesKus ajalehe pole endasse ammutanud.

Viskaks siis lõpetuseks ühe filmisoovituse ka. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis ma sean homme õhtul kella kuueks oma sammud Sõprusesse, kus linastub väidetavalt Venemaa esimene katastrooffilm Meeskond, mille väljalaske aastaks 1979. 

“Esimene nõukogude katastroofifilm. Reisijaid ja kaupu vedava lennuki meeskond satub olukorda, millega võrreldes maailmalõpp tundub lapsemänguna. Lennuväljal, kuhu lennuk maandus, on maavärisemine. Hõõguv laava purskab, maa kaob jalge alt, kõik ümberringi põleb ja variseb kokku, inimesed on paanikas. Kohe pärast lennuki maandumist toimub uus tõuge, mis kahjustab stardirada. Kuid tänu kogenud meeskonna julgusele õnnestub lennukil siiski õhku tõusta.”

Ja kui eriti hästi läheb, siis lähen teen oma JUST Filmi debüüdi ka homme ära.

PÖFFi päevik: 22. november

Posted in PÖFF 2009 on November 23, 2009 by Kalju

Nonii-nonii-nonii, olen blogimisega paar päeva reaalsest ajast maha jäänud, aga pole vist hullu. PÖFFi päevadest tegelikult eriti midagi rääkida pole, sest peamiselt mööduvad minusuguse väikese pöffimutri päevad möödujatele filme soovitades ja muudel jooksvatel asjadel silma peal hoides ja midagi väga märkimisväärset polegi nagu juhtunud. Samas erinevad inimeste vihapursked ja möödapanekud on küll ropult naljakad, kuid kahjuks vaid hetkenaljad, mida hiljem edasi anda on raske, kui mitte võimatu.

Kusjuures üks huvitavamaid asju PÖFFi kaoses sees olemise juures on kõiksugu lugude kuulmine, asjadest mis aastate jooksul on võssa läinud. Päris häid pärl-olukordi on, aga solidaarsusest jätan need jutud avalikult rääkimata. Tsiteerides Nõid Serjoošat “Kes teab, see teab”.

Tegelikult ma hakkasin mõtlema, et kas mu reaalselt on üldse aega PÖFFI põhiprogrammi filme näha. Graafik on linastuste ajal nii tihe, et eesmärgiks sai võetud 10 filmi. Saab näha, ise olen selle numbri täis saamise osas väga skeptiline.

PÖFFi päevik: 21. november

Posted in PÖFF 2009 on November 22, 2009 by Kalju

Pole midagi meeldivamat, kui trammisõit nädalavahetuse õhtuti. Saade õhtul peale tööd (minu puhul siis PÖFFi vabatahtliku vahetust) kokku oma tüdruksõbraga, kes tuleb samuti raskest töövahetusest, istud trammi ja hakkad päevast muljetama. Istud rahulikult, kui ühtäkki tõuseb mees, nimetame teda jorsiks, su ees püsti ja vaatab su poole. Sa ei tee temast väljagi ja jutled edasi.

Ühtäkki

jorss: “Mida sa vahid ahv?”

mina (imestunult, kuid väga rahulikult): “Mida perset, ma pole su poole vaadanudki”

jorss: “T*ra, tahad jalaga näkku saada.”

tüdruksõber kõrvalt: “Käi perse”

jorss tüdrukule “Käi ise perse!” ja astub trammist välja.

Ha-ha-haa, Eesti on ikka eluterveid noormehi täis. Tegelikult on see alles teine kord, kui võõrad inimesed tahavad mulle trammis tappa anda. Eks näis, kas kolm on kohtuseadus ja järgmisel korral saan paugu kätte. Üleüldse on hämmastav, et ma palju öösiti ringi liikuva ja alatasa rahvarohketes kohtades käiva inimesena olen vaid ühe korra silma siniseks saanud. Ei tea, kas see on Eesti rekord? Rusikakangelastest rääkides jõuabki sujuvalt tänase infotöötaja päevani. Täna oli iga viies infot küsiv inimene purjus, kiilakas ja noor venelane, kellega pidi läbi tegema sellise dialoogi:

purjus venelane lehvitades mingit piletit: Kus on kickpoksi võistlus? (vene keeles)

mina: Ne snaaju.

purjus venelane: No pljätt

Hiljem sain veidi valgustatud ja sain teada, kus võistlus toimub ja seeläbi ka dialoogid muutusid

purjus venelane lehvitades mingit piletit: Kus on kickpoksi võistlus? (vene keeles)

mina: Nokia kontserdimajas.

purjus venelane: Gde kontserdimaja?

mina: Tam, läbi apollo.

purjus venelane: No pljätt.

Õnneks suurem osa ülejäänud inimesi tulid filmisoovitusi saama ja seda nad ka edukalt või vähem edukalt said. Märksõna, mis inimesi hullutab on “auhind”. Räägid näiteks filmi Prohvet sisukirjelduse ära ja vastasoleva inimese nägu tõmbub krimpsu öeldes “No see pole vist päris minule.” Siis lisad “Film võitis Cannes` žürii auhinna” ning inimene võtab piletid ära. Päeva pikim jutlus tuli pooletunnine vestlus ühe härrasmehega, kes suutis igale minu soovitusele resoluutselt “Ei” öelda ja niimoodi terve programmi läbi töötades ja minu pakkumisi tagasi lükates saime lõppeks ikkagi kokku 17st filmist koosneva kava. Juhe oli pärast nii koos, et mul ei tulnud enda nimi ka enam meelde. Samas seni on olukord veel üsna rahulik, sest PÖFFi põhiprogramm pole alanud ja kogu filmide tehnika ja sissejuhatamisega seotud ilu ja valu on veel valgusaastate kaugusel.

Tänasest algas muidu Just film, nii et võite oma nooremad võsukesed või siis sugulased julgelt kinno saata. Näiteks Soomlaste animatsioon Niko oli nii populaarne, et selle piletid müüdi läbi. Kes tahab oma lapsele näidata filmi noorest põhjapõdrast, kelle isa töötab Jõuluvana alluvuses, siis oleks kaval piletid varakult järgmisele seansile (kahest) ära osta.

Ja homseks (pühapäevaseks) filmisoovituseks on Cinamonis kell 20 linastuv Taani noortefilm “Vaata mu seelikut”. Sisututvustus tundub igatahes päris köitev- alaealised mässumeelsed neidised road tripil.

Kui sul on neli sõbrannat, juhiload ja Volvo džiip, siis kas sa ei tahaks minna road tripile? Isegi siis, kui tegelikult alustasid oma päeva lihtsalt mõttega, et läheks ostaks poest suitsu. No igal juhul nii juhtus nendega – üks asi viis teiseni ja enne kui nad arugi said, olid nad uimastite võõrutusravikeskusest põgenenud ning sõitsid mööda maanteed vastu karmile tulevikule ja ahvatlevale vabadusele.”