Archive for November 22, 2009

PÖFFi päevik: 21. november

Posted in PÖFF 2009 on November 22, 2009 by Kalju

Pole midagi meeldivamat, kui trammisõit nädalavahetuse õhtuti. Saade õhtul peale tööd (minu puhul siis PÖFFi vabatahtliku vahetust) kokku oma tüdruksõbraga, kes tuleb samuti raskest töövahetusest, istud trammi ja hakkad päevast muljetama. Istud rahulikult, kui ühtäkki tõuseb mees, nimetame teda jorsiks, su ees püsti ja vaatab su poole. Sa ei tee temast väljagi ja jutled edasi.

Ühtäkki

jorss: “Mida sa vahid ahv?”

mina (imestunult, kuid väga rahulikult): “Mida perset, ma pole su poole vaadanudki”

jorss: “T*ra, tahad jalaga näkku saada.”

tüdruksõber kõrvalt: “Käi perse”

jorss tüdrukule “Käi ise perse!” ja astub trammist välja.

Ha-ha-haa, Eesti on ikka eluterveid noormehi täis. Tegelikult on see alles teine kord, kui võõrad inimesed tahavad mulle trammis tappa anda. Eks näis, kas kolm on kohtuseadus ja järgmisel korral saan paugu kätte. Üleüldse on hämmastav, et ma palju öösiti ringi liikuva ja alatasa rahvarohketes kohtades käiva inimesena olen vaid ühe korra silma siniseks saanud. Ei tea, kas see on Eesti rekord? Rusikakangelastest rääkides jõuabki sujuvalt tänase infotöötaja päevani. Täna oli iga viies infot küsiv inimene purjus, kiilakas ja noor venelane, kellega pidi läbi tegema sellise dialoogi:

purjus venelane lehvitades mingit piletit: Kus on kickpoksi võistlus? (vene keeles)

mina: Ne snaaju.

purjus venelane: No pljätt

Hiljem sain veidi valgustatud ja sain teada, kus võistlus toimub ja seeläbi ka dialoogid muutusid

purjus venelane lehvitades mingit piletit: Kus on kickpoksi võistlus? (vene keeles)

mina: Nokia kontserdimajas.

purjus venelane: Gde kontserdimaja?

mina: Tam, läbi apollo.

purjus venelane: No pljätt.

Õnneks suurem osa ülejäänud inimesi tulid filmisoovitusi saama ja seda nad ka edukalt või vähem edukalt said. Märksõna, mis inimesi hullutab on “auhind”. Räägid näiteks filmi Prohvet sisukirjelduse ära ja vastasoleva inimese nägu tõmbub krimpsu öeldes “No see pole vist päris minule.” Siis lisad “Film võitis Cannes` žürii auhinna” ning inimene võtab piletid ära. Päeva pikim jutlus tuli pooletunnine vestlus ühe härrasmehega, kes suutis igale minu soovitusele resoluutselt “Ei” öelda ja niimoodi terve programmi läbi töötades ja minu pakkumisi tagasi lükates saime lõppeks ikkagi kokku 17st filmist koosneva kava. Juhe oli pärast nii koos, et mul ei tulnud enda nimi ka enam meelde. Samas seni on olukord veel üsna rahulik, sest PÖFFi põhiprogramm pole alanud ja kogu filmide tehnika ja sissejuhatamisega seotud ilu ja valu on veel valgusaastate kaugusel.

Tänasest algas muidu Just film, nii et võite oma nooremad võsukesed või siis sugulased julgelt kinno saata. Näiteks Soomlaste animatsioon Niko oli nii populaarne, et selle piletid müüdi läbi. Kes tahab oma lapsele näidata filmi noorest põhjapõdrast, kelle isa töötab Jõuluvana alluvuses, siis oleks kaval piletid varakult järgmisele seansile (kahest) ära osta.

Ja homseks (pühapäevaseks) filmisoovituseks on Cinamonis kell 20 linastuv Taani noortefilm “Vaata mu seelikut”. Sisututvustus tundub igatahes päris köitev- alaealised mässumeelsed neidised road tripil.

Kui sul on neli sõbrannat, juhiload ja Volvo džiip, siis kas sa ei tahaks minna road tripile? Isegi siis, kui tegelikult alustasid oma päeva lihtsalt mõttega, et läheks ostaks poest suitsu. No igal juhul nii juhtus nendega – üks asi viis teiseni ja enne kui nad arugi said, olid nad uimastite võõrutusravikeskusest põgenenud ning sõitsid mööda maanteed vastu karmile tulevikule ja ahvatlevale vabadusele.”

Advertisements