PÖFFi päevik: 29. november

Päeva võib kokku võtta ühe sõnaga- hullumaja. Kõigepealt peaks rääkima enda, kui infotöötaja töö spetsiifikast. Mina ja mu selle päeva kaasinfotöötaja (kes kõik on superlahedad ja kelle saatan virtuaalseid tervitusi) hoolitseme selle eest, et inimesed saaksid infopunktis filmisoovitusi, tutvustame filme sisse ja viime läbi külalise küsimusteringi ning kanname hoolt selle eest, et kõik toimiks perfektselt (loe: et kõik subtriteerijad, vabatahtlikud, külalised oleks kohal, et kõik filmid oleks kohal, et kõik filmid jookseksid korralikult ja poleks tehnilise probleeme, et poleks muu aparatuuriga probleeme, hoiame korda, anname infot edasi, vastama PÖFFi infotelefonile ja seda rida võiks jätkata lõputult). Ühesõnaga peame hoolt kandma selle eest, et kõik toimiks ja probleemide korral neid lahendama. Jooksmist on päris palju, päevad lähevad kui lennates ja tegelikult on kogu see töö väga-väga lahe. Kuid kuna oli esimene nö täispikk päev ehk õhtu jooksul linastus 11 filmi, ja inimesed polnud veel päris sisse elanud, siis oli jooksmist topelt.

Kuigi pole vist üdini viisakas nö telgitagustest rääkida, siis äkki see annab pildi, mis kaadri taga toimub ja Te, mu kallid blogilugejad, annate sestap väikesed viivitused ja ebakõlad linastustel andeks. (PS: Kui mõni kõrgem PÖFFlane leiab, et mu jutt on kuidagi liiga avalik, siis andku teada.)

Esimene möödapanek tuli kohe esimese filmi lõppedes, kui minu eeldus, et tuled lähevad ise-eneslikult põlema filmi lõppedes ka saalis number 6, osutus valeks. Nii pidid osad inimesed pimedas väljapääsu otsima, kuid õnneks keegi seepeale väga kuri ei olnud.

Teine möödapanek tuli filmiga Vasha, kui 10 minutit enne seansi algus olid kadunud kõik vabatahtlikud ja filmi lavastajagi polnud kohale tulnud. Peale helistamisi ja vabatahtlike otsimist jooksin higisena filmi ja selle lavastajat sisse juhatama ning ütlesin kogemata mehe perekonnanime valesti. Kuigi tegu oli ainult täheveaga, siis piinlik lugu ikkagi. Õnneks oli soomlane Salonen, mitte Jalonen, arusaav härrasmees ja talle tegi aps rohkem nalja. Pool tundi peale seansi algus ilmus välja ka antud saalis pileteid kontrollima pidanud neidis ja ütles, et vaatas Mary and Maxi. Tore teada.

Mind on ka tabanud needus, et kõik suures Saku saalis peale minevate filmidega on viivitused. Tuled rahva ette, teed oma sissejuhatuse ära, näitad tehnikule, et alustame ja siis näed, et tehnik lehvitab sulle vastu. Jooksed trepist üles ja saad teada, et läheb veel 3 minutit. Noh, äkki on keegi teistki näinud mind suure saali trepist alla jalutamas sõnadega “Meil läheb veel paar minutit aega, ma nii kaua räägin täpsemalt filmide poolt hääletamisest.” Päris sujuv olukorra päästmine, eksole.

Järgmine onglema tuli enne filmi Küla nimega paanika. Peale eelmist seannsi olin ma andnud vabatahtlikult korralduse saal ära koristada, kuid 10 minutit enne seanssi saali jõudes avastasin, et mulle oli külma tehtud. Õnneks olin ma juba turborežiimil ja koristasin warp-kiirusel kogu saali.

Kes on internetist pileti omandanud või omab fäänsit kaelakaarti teab, et nende pilet piiksutatakse high-tech masina abil. PÖFFlased tunnevad seda masinat kui “piiksutaja”. Enne filmi prohvet suutis va piiksutaja otsad anda ja nii pidime kõikide kaartide andmed käsitsi üles kirjutama. Õnneks olid sääraseid kaarte vaid paaarkümmend.

Ning kirsina tordil oli film Kino karavan nö raamist välja vajunud ning sestap ei näinud austatud publikum filmi subtiitreid. Turborežiimil olles sai taaskord mitme korruse vahel joostud, inimeste ees vabandatud ja nii edasi. Lõppeks sai seegi probleem korda. Lõpp hea, kõik hea.

Ma rõhutaks kindlasti, et antud päev oli ära neetud ja järgnevatel päevadel on kõik sujunud suurepäraselt (sülitan kolm korda üle õla). Näiteks väga meeldivast esmaspäevast kirjutan homme. Tšau.

Advertisements

4 Responses to “PÖFFi päevik: 29. november”

  1. “Meil läheb veel paar minutit aega, ma nii kaua räägin täpsemalt filmide poolt hääletamisest.”

    noh, sa vead vähemalt selle ilusti välja 😉 Mõned teised sissejuhatajad ajavad aga enne filmi une peale. Vabandust kui liiga kellelegi teen.

  2. Täna külastasin esimest korda Saku saali, kus sai Liibanoni vaadatud. Film algas ilusti peale, aga film oli kaadrist välja valinud ja nii oli natuke kehv Iisraeli filmi vaadata :), aga see asi aeti kohe ka korda. Ei jõudnud isegi kurjaks saada ja kõva häält tõsta 😀 See on väga tänuväärne töö, mida enda peale võtnud oled. Tegemist küllaga, aga filmihoolikud saavad kõik info kätte ja naudivad PÖFF-i.

  3. ah kuule, see on kõik täiesti normaalne ja tavaline. sa ju töötad ikkagi festivalil. mul läheb 4 aasta ja kõik on nii .. nagu alati. 😉

  4. Polegi öelnud, et see ebanormaalne on 🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: