UP IN THE AIR

Õhus imdb’s

Ameerika ühendriigid

2009

lavastaja Jason Reitman

osades George Clooney, Vera Farmiga, Anna Kendrick jpt.

Ryan (Clooney) töötab suurfirmas, mis tegeleb inimeste vallandamisega. Kui kuskil on munadeta ülemus, kes ei suuda oma alluvaid lahti lasta, siis lendab Ryan kohale, vallandab viisakalt töötajad ja sõidab minema. Samas on Ryani töökoht ohtu sattumas, sest firma äsja ülikooli lõpetanud naistöötajal (Kendrick) on idee, kuidas meeletuid kulusid kokku tõmmata- kohapeale sõitmise asemel kava. Kuid kuna seni veel lokkab kõikjal majanduskriis, siis on Ryanil veel käed-jalad tööd täis ja ta veedab 350 päeva aastas kodus eemal- hotellides, lennukites, konverentsidel jne. Ryan on säärase elukorraldusega enam kui rahul ja ta lausa neab neid väheseid päevi, kui ta oma ühetoalises korteris niiöelda kodus on. Ühel järjekordsel õhtul suvalise suurlinna luksushotelli baaris istudes kohtab Ryan enda naisvastet elik samamoodi linnast linna lendavat karjäärinaist Alexit (Farmiga). Kahel kõrvuni karjääri uppunud keskealise töötaja vahel tekib omalaadne suhe, kus samasse linna sattudes hullatakse hotellitoas ja järgmisel päeval minnakse omi radu pidi edasi.

Jason Reitman tallub juba enda poolt sissekäidud radadel. Peategelast, kes teeb kummalist ja sisult räpast tööd nägime me filmis “Täname Suitsetamas” ning kiiksuga armulugu filmis “Juno”. Samuti suutis Reitman taaskord leida rollidesse lausa valatult sobivad näitlejad. George Clooney näeb välja täpselt selline karjäärimees, kes hotellitubade vannitoas võtab hellalt all baaris ära räägitud näitsikuid. Vera Farmiga on lihtsalt ilusaim 35+ naine maailmas ja preili Kendrick on mõrd mis mõrd. Rääkimata kõrvalosalistest, näiteks J.K “mitte enam OZi juhtnats, vaid väga arvestatav komöödianäitleja” Simmonsist ja Zach “peale Pohmakat mõtlevad kõik, et ma olen maailma naljakaim mees, aga tegelikult pole” Galamakranfakatialikaitisest. Lisame siia veel filmi päevakajalise hala vallandatud inimeste näol ja esmapilgul jääb mulje, et tegu lihtsalt peab olema aasta ühe säravaima linateosega. Oma matemaatika õpetajate suureks kurvastuseks pean ma nentima, et liidetavate summa alati ei võrdu..eem..liidetava summaga. Okei, see tuli päris jabur lause.

Kuigi filmis on kõik asjad omal kohal, siis kahjuks jääb stsenaarium muu kompoti kõrval äärmiselt lahjaks. Kõik üllatavad sisupöörded polnud üllatavad, naljad polnud naljakad, traagilised kohad polnud traagilised, säherdune tühjade eludega modernsete inimeste suhted on viimasel ajal iga teise romcomi teemaks ja nii edasi. Tegelikult on see üllatav, sest Reitmani  filmide kirss tordil on alati olnud stsenaariumi värskus ja vahedus.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: