RIIGIREETUR

Riigireetur

Eesti

2009

Käsikiri: Mihkel Kärmas ja Rasmus Kagge, rezhii: Erle Veber.

Fakit, viimasel ajal on blogimine soiku jäänud. Kuna ma üritan kirjutada ainult filmidest, mis jooksevad hetkel Eestis kinos või hiljuti jooksid kinos, siis eriti pole millest kirjutada, sest kinno pole ammu jõudnud.

Et ükspäev eeskujulik 2009. aasta täispikkade Eesti filmide edetabel ära teha, siis räägiks eelmekiks dokumentaalfilmist nimega Riigireetur. Kuna seltsimees Simmi skandaal oli nii massiivne, siis mõtles härrasmees Kärmas ja tema kompanjonid, et antud teemast Pealtnägija lõiku oleks maru nüri teha ja otsustasid teha hoopistükkis täispika dokumentaalfilmi. Samas oli tervel filmi Pealtnägija hõng juures ja pidevalt oli tunne, et nurga tagant hüppab välja noor-ja-habetunud-pseudo-Vahur-Kersna ja küsib kõrgendatud häälega Simmi vanatädilt: “KAS HERMAN OLI NOORENA KA TUBLI POISS?” Aga mida ei tulnud, seda ei tulnud.

Filmi võib jaotada kaheks: Esimene pool tutvustas Simmi lapsepõlve ja oli proovitud välja noppida põnevaid seike mehe lapsepõlvest, mis justkui vihjanuks mehe tulevasele “karjäärile”. Samas olid need väljanopped nii rämedalt kontekstist välja rebitud ja stiilis “Herman Simm jagas koolidevahelisel kolmikhüppevõistluses seitsmandat kohta koos Dmitri Ustjahahafanoviga, mis tõestab selgelt, et Simmile meeldis juba lapsepõlves venelastega asju jagada.” Okei, päris selliseid näiteid polnud, kuid tõsimeeli esitati kahinaid “Räägitakse, et just Simm tegi Interrindlastele Toompeal värava lahti.” Kes, kus ja millal rääkis? Säärased mulliajamised võiks jääda Ameeriklaste juust-dokumentaalidele ja ma mõtlesin, et hakkan parem TV3e peale Ben Stilleri komöödiat Meet the Parents vaatama.

Kuid mida lähemale dokfilm tänapäevale jõudis, seda põnevamaks kogu lugu läks. Eriti kuldaväärt olid kõiksugu dokumentaalkaadrid Simmist endast, kus ta näitas kuhu ta venelastele filmilinte poetas ja kuidas ta kinni võeti ja  intervjuunopped, kus mees absoluutselt ei kahetse tehtut. Lisaks kogu Simmi suhtlemine oma kontaktisiku(te)ga: ristid Saue elektronipostidel, kokkusaamised Nõmme rongijaamas ja nii edasi.

Oleks see alguse huina-muina ära jäetud, siis oleks tegu aplausi väärt sooritusega. Praeguses vormis on tegu “parem kui Meet the Parents” filmiga, mis on kah tegelikult ju hea hea sooritus.

Advertisements

2 Responses to “RIIGIREETUR”

  1. Kirjuta muudest filmidest ka, ikka mõnus lugeda.

  2. Mulle see ainult kinos jooksvates/jooksnud filmidest rääkimine on kuidagi mokkamööda. Kui korralikult kinos käia ja kirjutada, siis tuleb täpselt parasjagu kirjutamist. Kui mul kunagi naispoole kõrvalt tasuta kinoskäimise privileeg ära kaduma peaks, eks siis peab ka oma fookust vähe muutma. Aga praegu on üleüldse sess ja see röövib mõnusalt aega kõige arvelt.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: