Archive for February, 2010

FROM PARIS WITH LOVE

Posted in 2/6 - halb, 2010, märul, Prantsusmaa on February 26, 2010 by Kalju

Armastusega Pariisist imdb’s

Prantsusmaa

2010

lavastaja Pierre Morel

osades John Travolta, Jonathan Rhys Meyers jt.

Pariis resideeruv Ameerika saatkonna kontoriametnik James (Meyers), kes tegeleb salamisi ka ameeriklastele spioneerimisega, saab ülesandeks salaagent Charlie Waxi (Travolta)  sõidutamise mööda Pariisi. Wax tuleb ja tapab ära kõik Pariisis olevad asiaadid, neegrid ja muud tõmmud tüübid.

Ma pole vist ammu nii stereotüüpset filmi näinud. Kõik asiaadid on narkodiilerid, mustanahalised niisama pätt-looderdajad ja moslemid terroristid. Peale seda, kui kiilaks ja paks Travolta restoranitäie pilusilmi maha nottis hakkasin tegema laibaloendust. Filmi lõppeks tappis vaevu toolist püsti tõusta suutev Travola 45 inimest, rääkimata paarist niisama oimetuks tagumisest. Seda 24 tunniga- pole paha saavutus märuli kohta. Film ise on selline nagu Luc Bessoni klaviatuurist ikka tulevad. Okei, tagaajamisstseene polnud nii rohkelt kui Taxides ja Transporterites, aga peksu ja kuulirahet see-eest küll. Mõttetühjadelt märulitelt ootaks tegelikult lahedaid ja seninägematuid tapa- või tagaajamisstseeni, kuid neid kahjuks nappis. Terroristi pommivöö heitmine paneelmaja aknast pahalasi täis auto katusele oli selline “ohoo, seda ma vist pole varem näinud stseen”,  aga muidu ääretult tüüpiline ja tüütu madistamine.

MÄN SOM HATAR KVINNOR

Posted in 2009, 4/6 - okei, põnevik, Rootsi, Saksamaa, Taani on February 23, 2010 by Kalju

Lohetätoveeringuga tüdruk imdb’s

Rootsi/ Taani/ Saksamaa

2009

lavastaja Niels Arden Oplev

osades Michael Nyqvist, Noomi Rapace jt.

Ütlus “ükski kunstnik pole tuntud oma eluajal” sobiks hästi Rootsi kirjatsura Stieg Larssoni kohta. Aasta peale mehe surma avastati, et tüüp on päris huvitavaid raamatuid valmis treinud ja mehe Milleeniumi triloogia kolm osa lendasid otsejoones müügiedetabelite tippu. Ameeriklased ütlevad “Euroopa Dan Brown”, Rootslased “parim asi Rootsi kirjanduses peale Astrid Lindgreni” ja keskerakondlaste sõnul on Stieg Larsson maailma kirjanduse Edgar Savisaar. Okei, tegelikult nii labaseid võrdlusi ei tehta.Või tehakse? Igatahes fakt on see, et Milleeniumi triloogia raamatud kaovad letilt sama kiiresti kui alkohol Henrik Normanni baarikapist (loe: kiiresti ja massiliselt). Ning mis oleks lugemisaasta puhul paslikum kui vaadata nii massiliselt laineid löönud raamatu põhjal vändatud filmi.

Ajakirjanik Mikael “Kalle” Blomkvist on Rootsi Mihkel Kärmas elik sealse ajalehe deduktiivne reporter. Üht suur korporatsiooni põhjalaskvat lugu tehes satub Mikael probleemidesse ning teda on peagi ootamas poole aasta pikkune vangistus. Nii passibki ajalehest minema löödud ja vangistust ootav Mikael tühja kuni saab huvitava pakkumise suurfima pensionipäevi veetvalt juhilt. 40 aastat tagasi kadus saladuslikel asjaoludel võimsa Vangerite perekonnapeast härrasmehe vennatütar Harriet. Varbaotsaga hauas olev hallipäine Vanger on kindel, et mõrvar on veel kusagil vabaduses, sest kord aastas saab ta täpselt selliseid tikitud lilli nagu Harriet tegi. Mikael võtab esmapilgul lahendamatuna näiva ülesande vastu ja peagi ühineb temaga Lisbeth ning eriskummaline detektiivpaar asub asja uurima.

Kui klassikalistes krimkades ajavad kurje pätte taga pintsakus härramehed või äärmisel juhul hallipäised vanatädid, siis ajad on muutunud. Nimelt on Lisbethi muskulaarne arvutihäkkerist punk bi-seksuaal, kes peab aeg-ajalt käima oma kriminaalhooldaja pool, sõidab tsikliga ja on igati klassikalise koduperenaise vastand. Eks seetõttu on ka Milleeniumi saaga nii populaarne, sest iga koduperenaine tahaks oma sisemuses olla muskulaarne arvutihäkkerist punk-bi-seksuaal, kes peab aeg-ajalt käima oma kriminaalhooldaja pool ja sõidab tsikliga. Või siis ei taha? Pigem ikka tahavad. Lisaks on filmis pea kõik mehed süvatropid, millest tuleb ka filmi orignaalpealkiri “Mehed, kes vihkavad naisi”. Nii vaatabki koduperenaine, kuidas Rootsis vägistavad 50-aastased mehed anaalselt naisi ja siis vaatab silmanurgast diivanil lösutavat ja õlle lürpivat töötut meest ning saab aru, et tal on vedanud. Ja Stieg Larsson saab teispoolsuses Jumalalt tasuta veini, sest on veel ühe abielu päästnud.

Film ise on kaasahaarav. Mulle praegused Skandinaaviast tulevad filmid on üsna mokkamööda ja ka Män som hatar kvinnoril pole viga. Harrieti müstiline kadumine pole nii üheplaaniline, kui paljudes samalaadsetes filmides. Teate küll neid filme, kus veerand tunni möödudes te juba teate, kes on mõrvar, miks ta mõrvas ja kuidas ta kätte saadakse. Selles osas suutis Lohetätoveeringuga tüdruk mind päris kaua kütkes hoida. Mis siis veel positiivset? Noomi Rapace oli needistatud Lisbethina väga äge ja kickäss. Ma ei tea, kuidas Noomi seda suutis, aga ta tegelaskuju oli üheaegselt seks ja hirmuäratav. Päris hästi olid väljamängitud ka Lisbethi lühiflashbackid minevikku- tekitas sellise rumala tunde, et ma pean ka teise osa ära vaatama. Kahju ainult, et filmi lõpp nii magedaks ja venivaks kujunes.

DID YOU HEAR ABOUT THE MORGANS?

Posted in 2009, 3/6 - mõttetu, komöödia, romantiline, USA on February 14, 2010 by Kalju

Kuhu Kadusid Morganid? imdb’s

USA

2009

lavastaja Marc Lawrence

osades Sarah Jessica Parker, Hugh Grant, Sam Elliott, Mary Steenburgen jt.

Kui juba romantiliste komöödiate lainele sai mindud, siis millalgi ammu sai kinos vaadatud ka teist nunnufilmi. Vastupidiselt valentiinipäeva filmile, kus valdavalt mängisid noored ja ilusad, siis Morganite kadumise filmis lasti püünele vanurid. Kunagine silepoiss Hugh Granti nägu sarnaneb nüüdseks minu 2 tundi vannis ligunenud näppudega ja Sarah Jessica Parker pole ka enam see Sarah Jessica Parker, kes kunagi alaealise minu pühapäeva õhtuti tv3`st Seks ja Linna vaatama meelitas.

Tülis ja lahutamise veerel olevad kõrgelennulised linnainimesed Paul ja Meryl satuvad tunnistajakaitse raames New Yorkist Wyomingis asuvasse väikekülla, kohaliku politseinikest vanapaari kaitse ja hoole alla. Vaadates filmi tekkis tunne,et ma olen sattunud hiilgaslikku deja vu masinasse- no tõesti, tegu on erinevates variatsioonides sadu kordi läbi mängitud romantilise komöödiaga. Aga väga hull see film ka nüüd polnud- oli paar naerutavat kohta, Sam Elliot vunts-šerifina oli nauditav ja üleüldse oli film tänu vähesele pretensioonikusele lihtne ja vaadatav.

VALENTINE’S DAY

Posted in 1/6 - uskumatu, 2010, komöödia, romantiline, USA on February 14, 2010 by Kalju

Valentinipäev imdb’s

USA

2010

lavastaja Garry Marshall

osades Jessica Alba, Ashton Kutcher, Jessica Biel, Bradley Cooper, Patrick Dempsey, Jamie Foxx, Jennifer Garner, Anne Hathaway, Queen Latifah, Taylor Lautner, Julia Roberts jpt.

Mis oleks veel temaatilisem valentiinipäeva veetmise viis, kui valentiiniteemalise filmi vaatamine kinos. Romantikamees nagu ma olen sai mindud vaatama filmi “Valetine`s day”.

Filmi mudel on lihtne: Esiteks võta kümmekond tuntud näitlejat alates superbimbost Jessica Albast, naistemärjutaja Bradly Cooperist, lõpetades Hollywooodi esikõrvikute Jessica Garneri ja Julia Robertsiga. Teiseks mõtle välja kümmekond tüüpilist suhteprobleemi: mees petab naist; mees armastab naist; naine armastab meest; mees armastab meest; naine ja mees on sõbrad, aga pole veel aru saanud, et armastavad teinetest; laps armastab last; pensionär pensionäri; teismeline poiss, kes tahab oma lennukiga angaari sõita ja nii edasi. Film nagu sõit Ameerika mägedel, mille ajal sööd suhkruvatti ja jood siirupit ning kust maha tulles oksendad suures kaares murule.

THE COVE

Posted in 2009, 5/6 - äge, USA on February 9, 2010 by Kalju

The Cove imdb`s

Ameerika Ühendriigid

2009

lavastaja Louie Psihoyos

Oma elu delfiinide kaitsmisele pühendanud vanahärra Richard O´Barry otsustas maailma palge ette tuua õudused, mida jaapanlased teevad delfiinidega ja pani kokku George Clooney eeskujul O`Barry`s eleveni kuhu lisaks temale kuulusid sukeldumise, kaamerate, helitehnika, orgunnimise ja muude elualade oma ala parimad asjatundjad. Kokku tuli sellest eelmise aasta üks parimad dokumntaalfilmi (kuigi mina vähese dokfilmi vaatajana pole just õige mees selles osas sõna võtma) the Cove.

Filmi point on lihtne- jaapanlased tapavad aastas toiduks paarkümmend tuhat delfiini, aga laiem avalikkus üle maailma ei tea sellest midagi. Ülemaailmsetes veeloomastiku kongressidel ja ühingutel käib pilusilmade ja Euroopa heaoluriikide vahel üsna terav vägikaikavedu. Ühel pool on Jaapalased, kes on aastatuhandeid toitunud kõigest, mida ookean pakub ja teisel pool ülejäänud maailm, kes muretseb erinevate mereloomade  ja kalade väljasuremise pärast. Mõneti on jaapanlaste suhtumine ka arusaadav- mida kuradit tuleb Monaco esindaja seletama, mida Jaapanlane tohib püüda ja mida mitte.

Kuid poliitilised mängud poliitilisteks mängudeks- The Cove`i näol on tegu siiski äärmiselt põnevalt ülesehitatud põnevusdokumentaaliga. Mehed ja naised öösel salaja hiilimas lahesopis, kus vahelejäämise puhul ootaks suure tõenäosusega riigist väljasaatmine ja kogu ettevalmistuse lörrumine. Mulle tuli kohe lapsepõlv meelde, kui sai kohaliku Teravilja Kombinaadis kambaga ringi uidatud ja kurja valvuri eest pagetud. Imelik ainult, et kohalik politsei, kes kampa ööpäeva ringselt jälgis ära ei jaganud, et 50 hiigelkohvriga delfiinilembedel on suured ja kurjad plaanid. Põnevust suudeti mõnusalt üles kruvida- kuigi sa terve filmi tead, mis lõpuks juhtub, siis hoitakse sind tugevalt enda kütkes. Kuigi sa tead, et salajases lahesopis tapetakse delfiine on kaadrid lõppeks ikkagi šokeerivad ja hingesoppi ronivad.

Ainsa asjana häiris filmi juures pidev jutt sellest, et delfiinid on kurguni mürki täis loomad, kellede söömine on vaat et letaalne. No kuramus, põhimõtteliselt on kõik toiduahela tipus olevad metsikud loomad ja suured kalad lademetes ladestunud toksiine täis. Vaevalt delfiinid nüüd teiste samalaadsete loomade ja kaladega võrreldes marumürgised on.

THE FOURTH KIND

Posted in 2/6 - halb, 2009, ulme, USA on February 9, 2010 by Kalju

Neljanda astme kontakt imdb’s

USA

2009

lavastaja Olatunde Osunsanmi

osades Milla Jovovich, Elias Koteas, Hakeem Kae-Kazim jt.

Kui sa alles plaanid seda filmi vaadata, siis põgene mu blogist ja ära loe mitte midagi selle filmi kohta!

Põgenesid juba?

Neljanda astme kontakt on täpselt nii kaua kaasahaarav kuni sa usud, et filmis on kasutatud tõsielulisi heli- ja kaamerasalvestisi. Mina tühjalt lehelt kinno läinuna ja Milla Jovovichi “filmis on kasutatud dokumentaalkaadreid” juttu sinisilmselt uskununa olin esimese pooltunni ekstaasis. Üsna hirmuäratava väljanägemisega doktor Tayler rääkimas oma patsientidest. Tema poolt üles võetud kaadrid hullunud inimestest, kes mingil imeliku aje mõjul hulluvad psühhiaatritoolis, röökides midagi öökullist, kes neid öösiti aknast jälgib ja kes koju jõudnuna tapavad end ja oma perekonna. Mõtlesin endamisi, et mehed ja naised on äärmiselt huvitava materjali kokku kraapinud ja päris ägeda filmi teinud. Pooltunni möödudes sain ma aru, et “tõeliste dok-lindistuste” asemel vaatan ma Blairi nõiafilmi vaimus tehtud võltsi kräppi tulnukatest, kes käivad maal lapsi röövimas ja sumeri keeles jahumas. Ja sellisena on see film nõrk- pole õiget lugu, pinget ega õõva.

2012

Posted in 2/6 - halb, 2009, katastroof, USA on February 8, 2010 by Kalju

2012 imdb’s

USA/Kanada

2009

lavastaja Roland Emmerich

osades John Cusack,  Thandie Newton, Johann Urb jpt.

Hakkame siis tasakesi oma võlge tühistama ja kinos nähtust kirjutama. Noh, hiljem hea kaeda, kui märk on maha pandud. Külmarekordite aegu sai külmetamas käidud jäises ja üsna inimtühjas Kosmoses, et üle vaadata kümneid kui mitte sadu tuhandeid eestlasi kinno meelitanud katastroof-film 2012 aka EESTLANE MÄNGIB 15 MINUTIT SUURES MÄNGUFILMIS!

Filmi 2012 vaadates ma mõtlesin, et selle ajal oleks päris huvitav mängida joomismängu “võta lonks alkoholi, kui filmis on tobe klišee.” Poole tunni möödudes oleks kõik purjus, pooleteist tunni järel oleks nõrgemad juba ära kustunud ja filmi lõpuks viidaks tugevamad ja vastupidavamad mängumehed haiglasse. Kolm tundi linateost ja mitte ühtegi vähegi värsket või omanäolist või mitte-miljon-korda-nähtud stseeni.

* Elus ebaõnnestunud üksikisa, kes tahab oma uue Porsche omanikust mehega koos elavat eksnaise ja kahe lapse südant tagasi võita. Lõpusstseenis saab naise uus mees surma ja kaks sekundit hiljem suudleb ta oma eksmeest ja kõik mõtlevad, et see on normaalne ja ei pea naist hooraks- olemas.

* Ennastohverdav Ameerika president- olemas.

* Mitte-ennast-ohverdavad teiste riikide presidendid- olemas.

* Pahad ja ennasttäis uusrikkurist venelased- olemas.

* Hull friik, kes elab bussis ja nägi katastroofi ette, aga keegi ei uskunud teda- olemas.

* Hüpped limuniisi ja bussiga üle maalõhede- olemas.

* Lennuk, mis lendab ainult kukkuvate majade vahelt läbi- olemas.

* Tegelane kukub lõhesse, kõik ehmuvad ja mõtlevad, et tegelane on surnud ja ühtäkki ilmub käsi lõhe servale ja tegelane tõmbab end välja- olemas.

* Valed arvutused, mis on tehtud mustanahaliste ja Indiast pärit teadlaste poolt- olemas.

* Paha südamega poliitik, kes laseks tuhandetel inimestel vabalt hukkuda- olemas.

* Hea südamega teadlane, kes päästab need tuhanded inimesed ja saab seeläbi filmi kõige kenama naisega seksida, aga seda ei näidata, sest see teeks reitingule kahju- olemas.

* Hiidlaine, mis hävitab Valge Maja- olemas.

* täiesti rändom stseenis olev Buddha munk- olemas.

Mida sa hing veel filmilt ootad, eksole.

Tegin ka statistikat ja terve filmi peale oli üks naerma ajav nali:

väike poiss vaatab hiiglaslikku Antonovit ja ütleb: “Nii suur lennuk.”
Vene uusrikas naeratab kavalalat ja ütleb tugeva vene aktsendiga: “It`s russian”

Üldse oleks võinud terve film olla härrasmees Karpovist, tema blondist näitsikust ja lendur Sashast elik Urbist. Nende platsilolles oli film isegi päriselt naljakas.

Ühesõnaga: üks punkt lõbusa ajaviite eest ja teine punkt Thandie Newtoni eest, kes näeb välja nagu vana Zoe Saldana.