SHUTTER ISLAND

Suletud saar imdb’s

USA

2010

lavastaja Martin Scorsese

osades Leonardo DiCaprio, Mark Ruffalo, Ben Kingsley, Michelle Williams jpt.

(Jutu sees on spoilerid. Olen hoiatanud.)

Minu silmis pole signor Scorsese kunagi ebajumala staatusesse tõusnud. Pigem näis mehe jaks aasta-aastalt raugevat: Aviator oli suures plaanis nüri linateos ja maailma ägedaimt põneviku, Mou gaan dou põhjal the Departedi suguse kräpi kokkuvorpimist lubasin ma vanahärrale mitte iial andestada. Kuid raamatu Mystic River kirjutanud Dennis Lehane`i teose Shutter Island põhjal vändatud filmiga suutis Scorsese mind toolilt pikali lüüa.

Kaks FBI agenti, Teddy (Di Caprio) ja tema uus paarimees Chuck (Ruffalo), lähevad uurima müstilist kadumislugu Shutteri saarel. Saarel asuvast range režiimiga vangla/vaimuhaiglast põgenes kummalistel asjaoludel patsient ning kuna saarel lahkumine on pea võimatu, siis peab kadunud naine siiani veel kuskil saarel viibima. Kuid mida sügavamale uurimine viib, seda segasemaks läheb kogu lugu. Näib, et patsientidega tehakse ebainimlikke katseid ja lisaks hakkab Teddy peale kohalikelt arstidelt saadud ravimite manustamist nägema segaseid unenägusid (unenäod on loomulikult holokausti teemalised).

Suletud saar proovib igati olla mindfuck elik maakeeles ajusid keppiv linateos. Vihjeid loobitakse rohkelt mõlemast varrukast ja vaataja asi on neist õigeid välja noppida ning segasesse puslesse susata. Paljud inimesed (näiteks filmiveebis) heidavad filmile ette selle läbinähtavust, kuid õnneks ma nii vaheda mõistusega pole ning olin peaaegu lõpuni põnevil. Mingil hetkel tuli kahjuks vihjete üledoos ja siis oli selge, mis sadamasse antud film tüürib. Samas võiks suhtumise “film oli läbinähtav” korral  99,9% filmidest maha tampida.

Kuid jättes kõrval loo, kui sellise, ka sellisel juhul on tegu suurepärase filmiga. Kui näitlejate esitus midagi seninägematut polnud, siis kõik muu oli tõepoolest geniaalne. Kaameranurgad. Olustik. Muidugi ka muusika, mis oli äärmiselt kummitav ja väga hästi pinget üles kruviv. Kogu kompotiga on mindud justkui paarkümmend aastat tagasi, Hitchcocki aegadesse. Ja mulle on see mokkamööda.

Ma ei mäletagi, millal ma viimati tulin kinost välja vaimselt maha tambituna. Kuid Shutter Islandi filmist välja tulemine võttis mul mitu head minutit. Samuti ma ei mäleta, et mul kunagi varem oleks kinos külmavärinad tulnud, aga stseen märksõnadega “vesi ja lapsed” suutis seda miskipärast teha.

Advertisements

3 Responses to “SHUTTER ISLAND”

  1. Ma pole veel filmi vaadanud, aga läbi ma ta juba igastahes nägin, igastahes nägin- igastahes !

    UNITY!!

  2. Et “The Departed” oli film, mis vanameistrile kauaoodatud Oscari tõi, on minu jaoks müstika mis müstika. Kräpiks kaugeltki ei nimetaks, aga suurepärasele originaalile jäi ikka tublisti alla. Mis puudutab käesolevat filmi, siis mulle tundus, et see “vesi ja lapsed” oli pisut liig, pisut kaheldava vajalikkusega – mulle meeldib subtiilsem traagika. See kõrvale jätta, siis Scorsese oli ilmselt aru saanud, et pöörded üksinda on pisut läbinähtavad ja pani seetõttu nii palju rõhku atmosfäärile ja loo kulgemisele, et tulemuseks on meistriteos.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: