Archive for the 1998 Category

CRNA MACKA, BELI MACOR

Posted in 1998, 4/6 - okei, Jugoslaavia, komöödia on April 16, 2009 by Kalju

Black Cat, White Cat.
Jugoslaavia, 1998.
lavastaja Emir Kusturica.

okei

black-cat-white-cat

Mina ja Emir Kusturica omavahel väga hästi läbi ei saa. Minu väike juuksepahmakasse mattunud peanupp lihtsalt ei mõista, mis on Kusturica filmides nii paeluvat, et paneb filmikriitikud kui ka tavavaatajad mõnust oigama. Filmi Must kass, valge kass keskmes on isa-poeg Matko ja Zare, kes veedavad oma päevi Doonau äärses räämas majakeses. Ühel päeval tuleb Matkol geniaalne idee röövida kütusetsisterne ning Fellinilik Balkani mustlasjant võib alata. Märksõnadeks ülelaskmine, pulmad, surmad, diskogängster ja haned, mille kõige taustaks Balkani umpa-umpa rahvuslik muusika. (Tegelikult on mul väga kahju, et suvel Szigetil jaurates Kusturica and the no smoking orchestra jäi nägemata. Tõotanuks olla väga lahe elamus.)

Ma saan täiesti aru, miks see film peaks olema traginaljakas- siga sööb Trabanti, kõik amatöörnäitlejatest osatäitjad on valitud võimalikult eriskummalised ning situatsioonid kuhu inimesed satuvad on tobenaljakad. Aga no pagan, mul isegi ei tulnud terve filmi jooksul muiet suule. Peaks arsti juurde minema ja laskma oma huumorisoone üle vaadata. 

Aga õnneks filmi tempo iseenesest oli hea ja sestap igavuse üle kurtma ei pea. Kusturica olustikutabamine on muidugi maailmaklassiline- filmi vaadates on tunne justkui ise veedaks oma päevi räpase jõe ääres kuldhammastega vanameestega viina võttes. Mis iseenesest poleks väga paha pensioni veetmise perspektiiv.

black-cat-white-cat2

PRINCIPAL TAKES A HOLIDAY

Posted in 1998, komöödia, USA on December 10, 2008 by Kalju

USA, 1998
lavastaja: Robert King
osades: Kevin Nealon, Zachery Ty Bryan jne

principal takes a holiday posterMa olen alati mõelnud, kellele Disney neid noortekomöödiad teeb, mida Eesti telekanalid eesotsas TV3ga laupäeva pärastlõunati näitavad. Laste jaoks on need filmid liiga keerulised ja nemad eelistavad pigem multifilme või koomiksi põhjal tehtud Ämblikmehi või muud sellist rämpsmeelelahutust. Noorte jaoks on sellised filmid juba liiga lapsikud ning ebalahedad. Normaalse täiskasvanu jaoks samas sisutühjad ning totaalselt mõttetud. Kuid nagu alatihti juhtub, tõi ka sellesse filosoofilisse küsimusse vastuse üks nädalavahetus Tartus.

Need filmid on tehtud pärastlõunal eelmise päeva peost taastuvatele inimestele. Ümberringi vaikselt tuksuvad sõbrad, endal käes jääkülm Alexander ning selja all pehme padi ning telekast tuleb täiesti ajuvaba Disney film. Mingil ajahetkel tundus film isegi naljakas ning reklaamipauside ajal sai mugavalt rõdul suitsemas käidud. Mida veel tahta?

Film iseenesest on muidugi saast, mis saast.

1/5