Archive for the Prantsusmaa Category

THE GHOST WRITER

Posted in 2010, 5/6 - äge, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, thriller on April 6, 2010 by Kalju

Variautor imdb`s

Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa

2010

lavastaja Roman Polanski

osades Ewan McGregor, Pierce Brosnan, Olivia Williams jt.

Ajaks kah oma blogi üle pika aja pöördesse. Viimasel ajal pole  kinokülastusi just palju siginenud, aga midagi on ikka tilkunud. Näiteks sai mõni aeg tagasi vaadatud Roman Polanski viimast linateost Variautor. Eks näis, kas see film on mehel seni viimane või jääb üleüldse mehe viimaseks. Nimelt on hallipäine mees paksu supi sees, sest juhtus kolmkümmend aastat tagasi ühel läbul hullama endast kolmkümmend aastat noorema näitsikuga. Nüüd istub Poola-Prantsuse vanahärra Šveitsis koduarestis ning ootab, mis edasi juhtuma hakkab.

Film ise on täiesti mõnus vanakooli põnevik. Miskipärast on noortel lavastajatel ettekujutus, et filmi teeb pinevaks 10 relvastatud hiinlast, kes ajavad peategelast taga majas, kus kohe plahvatab pomm. Kõigele sellele vilistas 76-aastane härrasmees läbi esihammaste ja tegi põneva filmi, kus plahvatused ja lendavad kuulid suudab isegi väga ebaõnnestunud saekraatrimees ühe käe näppudel üle lugeda.

Briti endine peaminister Adam Lang (Brosnan) sai Maire Aunaste ja Reet Linna elulooraamatutest sellist innustust, et otsutas ka ise oma memuaarid kaante vahele panna. Peale eelneva kirjanik/variautori hukkumist pakutase Ewan McGregori tegelaskujule (kelle nime filmis ei mainita kordagi) oma eelkäija töö jätkamise võimalust. Peale mõningast kaalumist võtabki tasane kirjatsura töö vastu ja sõidab Ühendriikides resideeruvale Langile eraldatud rannamajja. Kuid peale paari päeva koos Adam Langi, tema veetleva naise (Williams), milf-sekretäri (Catrall) ja muude töötajatega avastab variautor, et tema eelkäija surmas ja Langi minevikus on midagi väga kahtlast ning töö on ohtlikum kui öises Lasmamäel Eesti lipuga ringi laveerimine. Ühesõnaga asub kirjanik asja uurima ning mässib ennast paksu supi sisse.

Näitlejate valikuga suutis Polanski väga täppi panna. Pierce Brosnan on Bondijärgselt üsna sügavas identideedikriisis olnud ja mänginud nii muusikalides kui ka kodutut hobusmeest lastefilmides. Kuid tugevate Tony Blairi mõjutustega Adam Langi  tegelaskuju passib Brosnanile väga hästi. Eriti nauditavad on kahe vastandliku tegelaskuju- poliitiku ja kirjaniku ehk Brosnani ja McGregrori dialoogid. Esimene neist on kunagine kõige poolt armastatud ja nüüd terve riigi poolt vihatud egomees ja teine lihtsalt rahulik ja flegmaatiline Ewan McGregor nagu ta kõikides viimaste filmides on. McGregoriga on üldse huvitav lugu. Peale seda, kui uimsilmse noormehena Trainspottingus filmimaailma ukse jalaga lahti lõi ja paar aastat hiljem täitis iga noor poisi unistuse elik mängis Tähesõdade filmis, on Ewan pea eranditult mänginud õrna ja nohiklikku pussymeest. Aga juhtub ka parimates peredes.

Üldiselt peab ütlema, et Polanski oskab. Kõik on pisidetailideni paigas, alustades kaameratööst, lõpetades oskusliku pinge kruvimisega. Film, kus müsteeriumi lahendamise võtmerollis on GPS ja lõpplahend Hitchcocklikult kaadri taha. Mõnus.

Advertisements

FROM PARIS WITH LOVE

Posted in 2/6 - halb, 2010, märul, Prantsusmaa on February 26, 2010 by Kalju

Armastusega Pariisist imdb’s

Prantsusmaa

2010

lavastaja Pierre Morel

osades John Travolta, Jonathan Rhys Meyers jt.

Pariis resideeruv Ameerika saatkonna kontoriametnik James (Meyers), kes tegeleb salamisi ka ameeriklastele spioneerimisega, saab ülesandeks salaagent Charlie Waxi (Travolta)  sõidutamise mööda Pariisi. Wax tuleb ja tapab ära kõik Pariisis olevad asiaadid, neegrid ja muud tõmmud tüübid.

Ma pole vist ammu nii stereotüüpset filmi näinud. Kõik asiaadid on narkodiilerid, mustanahalised niisama pätt-looderdajad ja moslemid terroristid. Peale seda, kui kiilaks ja paks Travolta restoranitäie pilusilmi maha nottis hakkasin tegema laibaloendust. Filmi lõppeks tappis vaevu toolist püsti tõusta suutev Travola 45 inimest, rääkimata paarist niisama oimetuks tagumisest. Seda 24 tunniga- pole paha saavutus märuli kohta. Film ise on selline nagu Luc Bessoni klaviatuurist ikka tulevad. Okei, tagaajamisstseene polnud nii rohkelt kui Taxides ja Transporterites, aga peksu ja kuulirahet see-eest küll. Mõttetühjadelt märulitelt ootaks tegelikult lahedaid ja seninägematuid tapa- või tagaajamisstseeni, kuid neid kahjuks nappis. Terroristi pommivöö heitmine paneelmaja aknast pahalasi täis auto katusele oli selline “ohoo, seda ma vist pole varem näinud stseen”,  aga muidu ääretult tüüpiline ja tüütu madistamine.

PÖFF 2009: UN PROPHETE

Posted in 2009, 5/6 - äge, PÖFF 2009, põnevik, Prantsusmaa on November 10, 2009 by Kalju

prohvetposterProhvet imdb.com`is

Prantsusmaa

2009

lavastaja Jacques Audiard

osades Tahar Rahim, Niels Arestrup, Adel Bencherif jt.

5- äge

Un prophete elik maakeeli Prohvet on tänavu löönud Euroopas laineid. Väiksesest Prantsusmaa linnast nimega Cannes tõi film ära Grand Prize of the Jury auhinna ja Euroopa Filmiauhindade jagamisel on Prohvet 6 nominatsiooniga enim nominatsioone saanud film. Kogu lainetus Euroopas on kindlasti ka asja eest, sest tegu on üsna tummise filmiga.

Vanglasari OZ kohtub Scarface`ga Prantsusmaa vanglas, kui trellide taha satub Malik El Djebena. Ilma ühegi tutvuseta vanglas olev noor Araablane loodab oma aastad ära istuda rahulikult ja proovib hoiduda tema ümber toimuvatest võimumängudest. Kuid ühel hallil sügispäeval panevad vanglas võimutsevad Korsiklased Maliki fakti ette: tapa vanglas istuv tähtis tunnistaja või sured ise. Ja ega noorel mehel polegi lõppeks muud võimalust, kui kaasvang külmaks teha. Vastutasuks saab noormees Korsiklaste gängi kaitse alla ja hakkab sealsete sidemete ning tööotsade abil end vaikselt üles töötama.

Alustama peab kohe sellest, et mulle vanglafilmid ja kurjategijate Inetu Pardipoja filmid meeldivad. Säherdused kurjategijate samm-sammult karjääriredelilt ülespoole rassimised on alati huvitavad ja selles mõttes pole ka Prohvet erand. Jacques Audiard ei hellita oma linateoses ja topib kahetunnisesse purki kõik klassikalised stseenid, mis ühes säärases purgis olema peavad. Gängide vastasseisud, mõrvad vanglas ja tänaval, peaaegu homostseenid, salakaubavedu. Nimeta aspekt, mis ühes vanglafilmis olema peab ja see on olemas. Klassikaline vanglafilm nii sisult kui ka vormilt, kuid samal ajal ka neetult hästi tehtud.

prohvet

LE PREMIER CIRCLE

Posted in 2009, 3/6 - mõttetu, põnevik, Prantsusmaa on July 5, 2009 by Kalju

le premier cercle posterLe premier cercle

Prantsusmaa

2009

lavastaja Laurent Tuel

osades Jean Reno, Gaspard Ulliel, Vahina Giocante jt.

mõttetu

Mis peab olema ühes korralikus maffiafilmis? Tasakaalukas ja karm vananev perekonnapea. Olemas Margus Lepa näol, kes miskipärast kasutab varjunime Jean Reno. Poeg, kes peaks “äri” üle võtma, kuid tahab oma blondi naisega korralikku ja ebakuritegelikku elu elada. Olemas. Perekonna kinninabimise kinnisideega olev politseinik, kes jalutab auto juurde, kus istub perekonnapea ja ütleb “Ükskord te teete vea ja ma panen teid vangi.” Olemas.

Kõik oleks justkui olemas üheks korralikuks maffiafilmiks, kuid see film on lihtsalt maruigav. Täpselt samasuguseid filme on maailmas trobikond ja Sisering ei paku midagi uut. Mis veel hullem, film kopeerib labaselt eelkäijaid. Gängster tapetakse ära ja asfaldile kukkuva surnukeha ees veerevad asfaldi peal maas puuviljad. Halloo.

le premier cercle

TAKEN

Posted in 2008, 4/6 - okei, põnevik, Prantsusmaa on May 19, 2009 by Kalju

Taken.
Prantsusmaa, 2008.
lavastaja Pierre Morel.
osades Liam Neeson, Famke Jannsen, Leland Orsen, Maggi Grace, Holly Valance jt.

okei

 

taken-poster

Bryan Mills (Neeson) on endine tippspioon, kes äsja jäänud pensionile. Nüüd, kui mehel on rohkelt vaba aega, proovib ta oma tütre Kimiga lähedaid suhteid taaselustada. Kuid see pole eriti lihtne, sest tütar ja ema elavad nüüd ema uue padurikka mehega. Teate küll filmiklišeesid, kus õige isa toob tütrele sünnipäevaks karaokemasina, samas uus kasuisa kingib hobuse. Täpselt nii ongi. Samal ajal püüab Bryan igakülgselt oma tütart hoida ning sestap talle absoluutselt ei meeldi 17-aastase tütre plaan minna koos oma sõbrannaga paariks nädalaks Pariisi “muuseumidesse”. Kuid muidugi ei võta keegi mehe “ma tunnen maailma, see on ohtlik” manitsusi tõsiselt ja Kim sõidabki sõbrannaga Pariisi, kus nad juba esimesel päeval litsistamise eesmärgil ära röövitakse. Maruvihane Bryan lubab telefoni teel röövijad üles otsida ja nad maha tappa ning hüppab koos diktofoniga lennukisse. Kuid oh häda, Bryanil on ülesande sooritamiseks ainult 96 tundi, sest muidu…ee…stsenaristid Besson ja Kamen vist ei saanud ise ka aru, miks Bryanil on ainult 96 tundi aega, aga see polegi oluline, sest tund-tunnilt vähenev aeg on lahe. Igatahes järgneva 96 tunni jooksul peab ta oma tütre üles leidma, kusjuures ainsaks niidiotsaks on tütre viimane telefonikõne röövimise hetkest.

Kõigepealt 45 minutit vaikset eelmängu ning seejärel 45 minutit klassikalist märulit- Neeson peksab ohvrilt mingi vihje välja; sõidab saadud vihjele toetudes uuele objektile; näeb, et tema tütart pole seal; tapab albaanlased ära ja ring hakkab taas otsast peale. Ei midagi uut ega huvitavat.

Siiski on filmil kaks plussi žanrikaaslaste ees:

1. Liam Neeson, kes on karmi pereisana kuradima lahe. “Ma leian su üles ja tapan su ära”  kõlab tema suust usutavalt ja hirmuäravatavalt. Ja 60 aastase vanahärra ringijooksmisi ja kaklemisi on alati lõbus vaadata a la Roger Moore hilistes Bondides. Üks põhjus, miks Neeson lahe välja paistis oli ka muu näitlejaskonna küündimatud sooritused. Filmi produtsent sai arvatavasti mitmeid blowjobe, sest teisiti pole võimalik seletada Kimi mänginud Maggie Grace`i ja popstaari mänginud Holly Valance kaasamist filmi. Mitte, et muu seltskond parem olnuks.

2. Filmi tempo- poolteist tundi head tempot, kus tagasi ei vaadatud ning seisma ei jäädud. Igasugused armustseenid ja muu selline pask on ära jäetud ning keskendutakse vaid tütre leidmisele. Vahepeal tekkis juba hirm, et Neeson astub seksuaalsuhtesse ühe hooraga, aga õnneks jäi küünlavalgusel amelemise stseenid teistesse filmidesse. Prantslased tegid Hollywoodi paremini kui Hollywood ise. 

taken

IL Y A LONGTEMPS QUE JE`TAIME

Posted in 2008, 5/6 - äge, draama, Prantsusmaa on March 25, 2009 by Kalju

I loved you so long.
Prantsusmaa, 2008.
lavastaja Philippe Claudel.
osades Kristin Scott Thomas, Elsa Zylberstein, Serge Hazanavicius jt.

äge

loved-you-so-long-poster

Kaks õde, Juliette ja Léa, saavad kokku peale viitteist lahus oldud aastat. Nimelt viibis vanem õde Juliette (Thomas) vahepealsed aastad vanglas oma väikese poja mõrvamise eest. Nii kolib Juliette oma noorema õe ja tolle perekonna juurde, et ühiskonda assimileeruda. Nagu arvata võib, ei ole see protsess sugugi lihtne. Kas sina võtaksid tööle oma poja mõrva eest vangis istunud naise? Kas sina jätaksid oma lapsed üksi mõrvariga? Täpselt selliste küsimuste ja eelarvamustega peab Kristin Scott Thomase tegelaskuju maadlema. Märkimata ei saa jätta seda, et Kristin Scott Thomas teeb filmis elu parima rolli- tema pilgus on maailmas aastatid ära lõigatud inimese tühjust ja käitumises alalhoidlikkust ning ebamugavust.

Philippe Claudel on oma enda raamatul põhineva filmi väga põnevalt üles ehitanud. Juliette minevik tuuakse vaatajani tükk-tüki haaval ja põhjus, miks ta oma poja mõrvas, selgub alles lõpustseenis. Kuni selle ajani jäetakse vaataja teadmatusse ning inimene peab ise otsustama, kuidas Juliette`i suhtuda- on ju tegu äärmiselt sümpaatse naisega, kes siiski on mõrvar.

Hästi üles ehitatud lugu + suurepärased näitlejatöö. Ega rohkem polegi ühele filmile vaja.

loved_you_so_long