Archive for the Rootsi Category

MÄN SOM HATAR KVINNOR

Posted in 2009, 4/6 - okei, põnevik, Rootsi, Saksamaa, Taani on February 23, 2010 by Kalju

Lohetätoveeringuga tüdruk imdb’s

Rootsi/ Taani/ Saksamaa

2009

lavastaja Niels Arden Oplev

osades Michael Nyqvist, Noomi Rapace jt.

Ütlus “ükski kunstnik pole tuntud oma eluajal” sobiks hästi Rootsi kirjatsura Stieg Larssoni kohta. Aasta peale mehe surma avastati, et tüüp on päris huvitavaid raamatuid valmis treinud ja mehe Milleeniumi triloogia kolm osa lendasid otsejoones müügiedetabelite tippu. Ameeriklased ütlevad “Euroopa Dan Brown”, Rootslased “parim asi Rootsi kirjanduses peale Astrid Lindgreni” ja keskerakondlaste sõnul on Stieg Larsson maailma kirjanduse Edgar Savisaar. Okei, tegelikult nii labaseid võrdlusi ei tehta.Või tehakse? Igatahes fakt on see, et Milleeniumi triloogia raamatud kaovad letilt sama kiiresti kui alkohol Henrik Normanni baarikapist (loe: kiiresti ja massiliselt). Ning mis oleks lugemisaasta puhul paslikum kui vaadata nii massiliselt laineid löönud raamatu põhjal vändatud filmi.

Ajakirjanik Mikael “Kalle” Blomkvist on Rootsi Mihkel Kärmas elik sealse ajalehe deduktiivne reporter. Üht suur korporatsiooni põhjalaskvat lugu tehes satub Mikael probleemidesse ning teda on peagi ootamas poole aasta pikkune vangistus. Nii passibki ajalehest minema löödud ja vangistust ootav Mikael tühja kuni saab huvitava pakkumise suurfima pensionipäevi veetvalt juhilt. 40 aastat tagasi kadus saladuslikel asjaoludel võimsa Vangerite perekonnapeast härrasmehe vennatütar Harriet. Varbaotsaga hauas olev hallipäine Vanger on kindel, et mõrvar on veel kusagil vabaduses, sest kord aastas saab ta täpselt selliseid tikitud lilli nagu Harriet tegi. Mikael võtab esmapilgul lahendamatuna näiva ülesande vastu ja peagi ühineb temaga Lisbeth ning eriskummaline detektiivpaar asub asja uurima.

Kui klassikalistes krimkades ajavad kurje pätte taga pintsakus härramehed või äärmisel juhul hallipäised vanatädid, siis ajad on muutunud. Nimelt on Lisbethi muskulaarne arvutihäkkerist punk bi-seksuaal, kes peab aeg-ajalt käima oma kriminaalhooldaja pool, sõidab tsikliga ja on igati klassikalise koduperenaise vastand. Eks seetõttu on ka Milleeniumi saaga nii populaarne, sest iga koduperenaine tahaks oma sisemuses olla muskulaarne arvutihäkkerist punk-bi-seksuaal, kes peab aeg-ajalt käima oma kriminaalhooldaja pool ja sõidab tsikliga. Või siis ei taha? Pigem ikka tahavad. Lisaks on filmis pea kõik mehed süvatropid, millest tuleb ka filmi orignaalpealkiri “Mehed, kes vihkavad naisi”. Nii vaatabki koduperenaine, kuidas Rootsis vägistavad 50-aastased mehed anaalselt naisi ja siis vaatab silmanurgast diivanil lösutavat ja õlle lürpivat töötut meest ning saab aru, et tal on vedanud. Ja Stieg Larsson saab teispoolsuses Jumalalt tasuta veini, sest on veel ühe abielu päästnud.

Film ise on kaasahaarav. Mulle praegused Skandinaaviast tulevad filmid on üsna mokkamööda ja ka Män som hatar kvinnoril pole viga. Harrieti müstiline kadumine pole nii üheplaaniline, kui paljudes samalaadsetes filmides. Teate küll neid filme, kus veerand tunni möödudes te juba teate, kes on mõrvar, miks ta mõrvas ja kuidas ta kätte saadakse. Selles osas suutis Lohetätoveeringuga tüdruk mind päris kaua kütkes hoida. Mis siis veel positiivset? Noomi Rapace oli needistatud Lisbethina väga äge ja kickäss. Ma ei tea, kuidas Noomi seda suutis, aga ta tegelaskuju oli üheaegselt seks ja hirmuäratav. Päris hästi olid väljamängitud ka Lisbethi lühiflashbackid minevikku- tekitas sellise rumala tunde, et ma pean ka teise osa ära vaatama. Kahju ainult, et filmi lõpp nii magedaks ja venivaks kujunes.

Advertisements

LÅT DEN RÄTTE KOMMA IN

Posted in 2008, 4/6 - okei, õudus, Rootsi on March 31, 2009 by Kalju

Rootsi, 2008.
lavastaja Tomas Alfredson.
osades Kåre Hedebrant, Lina Leandersson, Per Ragnar jt.

okei

lat-den-ratte-komma-in-poster

Ma alatasa vaatan ja imestan Eestlaste filmimaitset. Sellal kui Twilighti sarnane junnvampiirifilm meelitas kinosaalidesse kuude kaupa tuhandeid inimesi valitseb Rootsi vampiirifilmi Låt den rätte komma in ajal saalides tühjus.  Kell pool 7 õhtul oli kinosaalis kokku 4 inimest. 4! Muidugi on selline pinnas soodus neile inimestele, kelle salajane seksuaalfantaasia on tühjas kinosaalis kabistamine. Võtke töölt vaba päev, valige mõni päevane seanns välja, viige salaja pudel vahuveini saali ning mõnus oleng võib alata. Filmi enda nimi on ka mõnusalt kahemõtteline- “Lase sisse see õige”. Kuigi tegelikult oleks asjalikum mõte siiski ka filmile pilk peale visata, sest tegu on päris asjaliku linateosega.

Filmi peategelane on koos üksikemaga elav 12-aastane Oskar, kes elab üsna nüri 12-aastase poisi elu: vanemad on lahus ja eriti ei hooli noormehest, koolis pidevalt kiusatakse teda ja ega poisil eriti sõpru peale raamatute ja ruubiku kuubiku pole. Ühel päeval kohtub Oskar hiljuti naaberkorterisse kolinud Eliga, kelle juures on midagi kahtlast…

Tegelikult on selle filmi kohta imelik öelda õudusfilm, sest veristamist ja pinevust on minimaalselt.  Pigem on tegu maalilises Rootsi talves üles võetud draamaga, mis räägib koolivägivallast ja üksildusest (ma siiani arvan, et kogu film on peast ärakruttinud Oskari väljamõeldud maailm, kuigi otsest vihjet sellele filmis pole) ja kahe lapse vahel tärkavast lähedustundest, võiks isegi öelda armastusest. Omalaadi huvitav on see, et lastele, kellele see film võiks sõnumi ja temaatika poolest suunatud olla,  ei tohi seda filmi vanusepiirangu tõttu näha. Ja mille pärast see vanusepiirang on- paari veristamise pärast, mida spetsiifiliselt ei näidata ja ühe alasti alaealise alakeha näitamise pärast. Ja üleüldse on see film kuratlikult pedofiilne- Elit mängivas Lina Leanderssonis on midagi kütkestavat kuigi ta on kuradi 12. Aga jah, minu maitse jaoks polnud selles filmis ei piisavalt verd ega ka piisavalt draamat. Kuigi film iseenesest on täitsa huvitav.

lat-den-ratte-komma-in1Ei ole ma veel selles eas,

et nii kaua kuuvalgel ööl

võiksin seista su kõrval siin.