Archive for the Taani Category

MÄN SOM HATAR KVINNOR

Posted in 2009, 4/6 - okei, põnevik, Rootsi, Saksamaa, Taani on February 23, 2010 by Kalju

Lohetätoveeringuga tüdruk imdb’s

Rootsi/ Taani/ Saksamaa

2009

lavastaja Niels Arden Oplev

osades Michael Nyqvist, Noomi Rapace jt.

Ütlus “ükski kunstnik pole tuntud oma eluajal” sobiks hästi Rootsi kirjatsura Stieg Larssoni kohta. Aasta peale mehe surma avastati, et tüüp on päris huvitavaid raamatuid valmis treinud ja mehe Milleeniumi triloogia kolm osa lendasid otsejoones müügiedetabelite tippu. Ameeriklased ütlevad “Euroopa Dan Brown”, Rootslased “parim asi Rootsi kirjanduses peale Astrid Lindgreni” ja keskerakondlaste sõnul on Stieg Larsson maailma kirjanduse Edgar Savisaar. Okei, tegelikult nii labaseid võrdlusi ei tehta.Või tehakse? Igatahes fakt on see, et Milleeniumi triloogia raamatud kaovad letilt sama kiiresti kui alkohol Henrik Normanni baarikapist (loe: kiiresti ja massiliselt). Ning mis oleks lugemisaasta puhul paslikum kui vaadata nii massiliselt laineid löönud raamatu põhjal vändatud filmi.

Ajakirjanik Mikael “Kalle” Blomkvist on Rootsi Mihkel Kärmas elik sealse ajalehe deduktiivne reporter. Üht suur korporatsiooni põhjalaskvat lugu tehes satub Mikael probleemidesse ning teda on peagi ootamas poole aasta pikkune vangistus. Nii passibki ajalehest minema löödud ja vangistust ootav Mikael tühja kuni saab huvitava pakkumise suurfima pensionipäevi veetvalt juhilt. 40 aastat tagasi kadus saladuslikel asjaoludel võimsa Vangerite perekonnapeast härrasmehe vennatütar Harriet. Varbaotsaga hauas olev hallipäine Vanger on kindel, et mõrvar on veel kusagil vabaduses, sest kord aastas saab ta täpselt selliseid tikitud lilli nagu Harriet tegi. Mikael võtab esmapilgul lahendamatuna näiva ülesande vastu ja peagi ühineb temaga Lisbeth ning eriskummaline detektiivpaar asub asja uurima.

Kui klassikalistes krimkades ajavad kurje pätte taga pintsakus härramehed või äärmisel juhul hallipäised vanatädid, siis ajad on muutunud. Nimelt on Lisbethi muskulaarne arvutihäkkerist punk bi-seksuaal, kes peab aeg-ajalt käima oma kriminaalhooldaja pool, sõidab tsikliga ja on igati klassikalise koduperenaise vastand. Eks seetõttu on ka Milleeniumi saaga nii populaarne, sest iga koduperenaine tahaks oma sisemuses olla muskulaarne arvutihäkkerist punk-bi-seksuaal, kes peab aeg-ajalt käima oma kriminaalhooldaja pool ja sõidab tsikliga. Või siis ei taha? Pigem ikka tahavad. Lisaks on filmis pea kõik mehed süvatropid, millest tuleb ka filmi orignaalpealkiri “Mehed, kes vihkavad naisi”. Nii vaatabki koduperenaine, kuidas Rootsis vägistavad 50-aastased mehed anaalselt naisi ja siis vaatab silmanurgast diivanil lösutavat ja õlle lürpivat töötut meest ning saab aru, et tal on vedanud. Ja Stieg Larsson saab teispoolsuses Jumalalt tasuta veini, sest on veel ühe abielu päästnud.

Film ise on kaasahaarav. Mulle praegused Skandinaaviast tulevad filmid on üsna mokkamööda ja ka Män som hatar kvinnoril pole viga. Harrieti müstiline kadumine pole nii üheplaaniline, kui paljudes samalaadsetes filmides. Teate küll neid filme, kus veerand tunni möödudes te juba teate, kes on mõrvar, miks ta mõrvas ja kuidas ta kätte saadakse. Selles osas suutis Lohetätoveeringuga tüdruk mind päris kaua kütkes hoida. Mis siis veel positiivset? Noomi Rapace oli needistatud Lisbethina väga äge ja kickäss. Ma ei tea, kuidas Noomi seda suutis, aga ta tegelaskuju oli üheaegselt seks ja hirmuäratav. Päris hästi olid väljamängitud ka Lisbethi lühiflashbackid minevikku- tekitas sellise rumala tunde, et ma pean ka teise osa ära vaatama. Kahju ainult, et filmi lõpp nii magedaks ja venivaks kujunes.

FLAMMEN & CITRONEN

Posted in 2008, 5/6 - äge, ajalooline, põnevik, Taani on March 30, 2009 by Kalju

Taani, 2008.
lavastaja Ole Christian Madsen.
osades Thure Lindhardt, Mads Mikkelsen, Stine Stengade.

äge

flammen-og-citronen-plakat

Ole Christian Madsen viib oma üllatavalt põneva ja stiilse ajaloolise põnevikuga vaatajad 1944. aasta Taani. Natside sisserännakust alates valitseb riigis terror ja õud, kuid mitte kõik elanikud ei taha sellega leppida. Põranda all tegutseb väike partisanigrupp, kuhu kuuluvad ka filmi varjunimitegelased Flammen ja Citronen elik maakeeli Leek ja Sidrun (kogu tegevustik põhinev tõsielusündmustel). Kui ülejäänud rühmituse liikmed tegelevad veretu protestiga, näiteks keelatud ajakirjanduse avaldaminega, siis Flammeni ja Citroneni ülesandeks on kohaliku natsinaalsotsialistliku eliidi ükshaaval mahanottimine- just kohalike Taanlaste mahanottimine, sest Sakslaste mahatapmisel võiksid olla fataalsed tagajärjed. Ja mehed teevad seda stiiliselt. Ei mingit jamamist snaiprite ja muu sellise pahnaga:  kop-kop uksele, uks avatakse ja kuul pähe. Mehed on nii kardetud, et Flammen on ühel hetkel natside kõige tagaotsitavam inimene terves Taanis. Kõik kulgeb plaanipäraselt kuni mängu astub Ketty Selmeri nimeline femme fatale, kes proovib meestele (õigemini küll Flammenile) selgeks teha, et nad tegutsevad oma partisanirühmituse liidri ärihuvidest lähtuvalt, nende sihtmärgid pole absoluutselt seotud natsieliidiga ja nad on tapnud süütuid inimesi. Kes räägib tõtt, kes vassib? 

flame-and-citroen