Archive for the Venemaa Category

SCHASTYE MOE

Posted in 2010, draama, PÖFF 2010, Venemaa on November 17, 2010 by Kalju

Minu õnn imdb`s

Venemaa

2010

lavastaja Sergei Loznitsa

osades Vlad IvanovViktor Nemets ja Olga Shuvalova

(-)*

Räägime siis PÖFFi filmidest ka mokaotsast. Niisiis, “Minu õnn”.

Debüütfilm, kus kallurijuhi hirmu- ja õudusfantaasiad segunevad tegelikkusega, kus aeg-ajalt on raskusi eristamaks irreaalsust reaalsusest, tänapäeva minevikust. Film suudab meid ometi tänu režissööri kindlale käele viia üldistuseni võimule ja vägivallale, korruptsioonile ja hirmule rajatud totaalse ühiskonna degenereerumisest tervikuna, üksikisikust rääkimata.

Inimene, kes varem on mu blogi lugenud sai koheselt aru, et antud teksti ma pole ise kirjutanud, vaid kopeerisin julmalt maha PÖFFi kataloogist. Minu väike aruke antud ängfilmist totaalse ühiskonna degmenteerumist välja ei lugenud. Reaalsus ja irreaalsus segunesid, ajaline mõõde paindus- seda küll. Igatahes pole antud film kohe kindlasti selline, mida vaadata peale väsitavat nädalat ja väsitavat nädalavahetust. Peale vaikuses toimunud kümmet esimest minutit, kus pool ekraaniaega oli näidanud teel veerevat veoautot, sain ma aru, et ees ootab raske poolteisttund. Film algab siiski üsna klassikalises võtmes. On rekkajuht, on lapsprostituudid, on altkäemaksumaiad miilitsad, on hääletajad tee ääres, on lõppematu maantee ja kõrvalteed.  Sõit kulgeb ja kulgeb kuniks rekkamees satub küpsetama kartuleid kolme tundmatu mehega…

Noh, ja siis ma jäin magama. Ärgates oli järg läinud, tegelased kõik uued ja kadunud oli ka viks rekkamees. Proovisin küll ruttu aru saada, mis toimub, aga rong oli juba läinud. Võta nüüd kinni, mis juhtus…

*- uus kategooria, kus ma jätan filmid hindamata, kuna ma panen pildi taskusse ja sestap jääb filmi uba nägemata.

Advertisements

BELKA I STRELKA. ZVEZDNYE SOBAKI

Posted in 2/6 - halb, 2010, animatsioon, Venemaa on May 17, 2010 by Kalju

Kosmosekoerad Belka ja Strelka imdb`s

Venemaa

2010

Lavastaja Inna Evlannikova

Häälitsesid Anna Bolshova, Jelena Jakovleva jne.

Kolm minutit enne filmi lõppu ärkasin ma üles, ringutasin, vaatasin ehmunult ringi ja avastasin, et ma olen kinotoolis magama jäänud. Pöördusin vaikselt kaaslase poole ja küsisin:

“Mis viimase kahekümne minuti jooksul juhtunud on?”

Tema vastu:

“Ma ei tea, ma just ärkasin.”

Venelaste joonisfilm sai selle tembuga auväärsesse tabelisse “filmid, mille ajal ma olen kinosaali magama jäänud”, mis näeb välja selline:

FILMID MILLE AJAL MA OLEN KINOSAALI MAGAMA JÄÄNUD.

  • “Kahe maailma vahel”
  • “Keegi ei tea midagi Pärsia kassidest”
  • “Särav täht”
  • “Kosmosekoerad Belka ja Strelka”

Niisiis võib Inna Evlannikovat õnnitleda, sest nii auväärsesse tabelisse iga film ei saa. Kes kavatseb seda filmi vaatama minna, siis kindlasti soovitaks seda teha Solarise Kinos, sest seal näidatakse seda 3ds. 3d tähendab omakorda seda, et sa saad endale tumeda prillid ninale ja keegi ei näe, kui sa magad ja sul on vähem piinlik. Tsiteerides klassikuid: 3d FTW!

Kuigi me kaaslasega jäime (teineteise teadmata) magama, siis nii uinutav ja igav kosmosekoerte film polnud, kui tunduda võiks. Vähemalt esialgu oli linateose tempo päris hea ja jalutati sissetallatud “loomad möllavad linnas” rajal. Lühidalt räägib film sellest, kuidas tänaval elav rott (Hollywoodi filmis oleks tema häält teinud Chris Rock), tänavakoer Strelka ja tsirkusekoer Belka satuvad jamadesse, mis päädib kosmosesse sattumisega. Kurjad koerad, kuri koerapüüdja, paks siga, lilla elevant ja papagoi, kes meenutas papagoid lapsepõlve multifilmist, kus oli Boa ja mingid teised tüübid veel- kõik on olemas. Samamoodi on klassikaline (loe: igav) kogu tegevustik. Filmi päästis mingil määral see, et kogu kompott polnud liiga Ameerika, vaid mõnus vene puudutus oli asjal juures. Kohati küll Sirbi ja Vasara, CCCPi ja muu NLile omase atribuutika rohke pildilolek häiris, aga see on pigem minu personaalprobleem.

STILYAGI

Posted in 2/6 - halb, 2008, muusikal, PÖFF 2009, Venemaa on December 17, 2009 by Kalju

hipsterposterMoevennad

Venemaa

2008

lavastja Valeri Todorovski

osades Anton Shagin, Jevgenija Khirivskaja, Jekaterika Vilkova jt

Kas kellelgi on juhtunud nii, et toimub suurema kambaga filmi vaatamine ja peale filmi lõppu oled sa ainus, kes filmi vihkas? Filmi Moevennad ühisvaatamisel PÖFFi inimestega juhtus minuga täpselt nii. Linateose lõppedes oli kõik ekstaasis, tantsisid, aplodeerisid, naersid ja lõppeks Tiina Lokk tõusis püsti ja ütles “See film saab PÖFFi lõpufilmiks!” Mina vaatasin kogu asja nõutult pealt, vaatasin närvilisest tooli kraapimisest veriseid küünealuseid ja tõmbasin pea vargsi õlgade vahele. Kes olen mina torisema? Kuid tolerant nagu ma olen, proovin siin kiiresti analüüsida, miks see film teistele oli mokkamööda ja mulle mitte.

Niisiis kiidusõnad, mida ma filmi kohta olen kuulnud:

1. Film on väga äge muusikal.

Kui Jesus Christ Superstar kõrvale jätta, siis ma vihkan muusikale ja kõike sellega seonduvat.

2. Filmis on äge koreograafia.

Ma pole Jüri Nael või Ants Tael, et tantsudest ekstaasi läheks või neid õiglaselt hinnata oskaks.

3.  Film on igakülgselt nostalgiline

Ma olen varastes kahekümnendates ja minus vene aeg erilisi nostalgiapuhanguid ei tekita. Oleks tegu Ultramani, Mootorratturhiirte, Jo-Jode või Snickersi footbagidega, siis oleks hoopis teine tera. Kuidas peaksin ma aru saama, kas filmis leiduvate härraste riietus ja linnapilt on audentsed või mitte?

4. Film on naljakas.

Kahel valgel venelasel sünnib mustanahaline laps. Khmm, kui see on naljakas, siis ma olen Edgar Savisaare õde.

Aa, võiks paar sõna filmist ka rääkida.

Lühidalt on filmi keskmes vene noored, kes proovivad hallist massist erineda. Jäljendades ameerikalikku riietust satuvad nad muu ühiskonnas põlu alla ja sada muud häda. Ühesõnaga Grease kohtub sotsialismiga. Väga piinarikas tants ja trall.