Archive for the 3d Category

DESPICABLE ME

Posted in 2010, 3/6 - mõttetu, 3d, animatsioon, USA on November 1, 2010 by Kalju

Mina, supervaras imdb`s

2010

USA

lavastajad Pierre Coffin ja Chris Renaud

Forumcinemas, teeme nüüd ühe asja selgeks. Me ei kuuluta igal pool, et film tuleb ainult eesti ja vene keeles, kui tegelikult linastub film nädal hiljem inglise keeles. Eksole. Kui veel juhtub, et ma ostan eesti keelsele seansile pileti ära ja nädal aega hiljem tuleb välja originaalkeeles film, siis ma tahan piletiraha tagasi ja avalikku vabandust Lauri Kaarelt.

Nonii, see asi on nüüd selgeks räägitud.

Enne Supervarga nägemist, ma antud filmist suurt ei arvanud ja ega peale filmi nägemist niisamuti suurt midagi ei arva. Pigem oli antud filmi vaatamise taga mu naispool oma “filmi tulekuni on 3 kuud aega, aga ma tõin koju kolm minioni (see kollane düüd) kuju” ja “lähme eellinastusele, lähme, lähme, lähme, lähme” pealehakkamisega. Ja kes olen mina vastu hakkama?

Filmi peaosas on kibestunud kuri teadlane Gru (häält teeb Tiit Sukk, kes muu), kellel tuleb kurigeniaalne plaan varastada kuu. Oma plaani täideviimiseks peab ta adopteerima kolm orvust tüdrukut, kellega ta muutub lähedaseks ja blablabla. Teate küll, mis edasi saab. Armastus päästab maailma.

Võrreldes viimaste kogupereanimatsioonidega on Despicable me üllatavalt nüri. Arvestades haipi ja juba mitmeid kuid igas kinonurgas vastuvaatavaid kollaseid mehikesi, siis isegi pettumusväärselt nüri. Kogu tegelaskond eesotsas tüdrukutega lõpetades kellega iganes oli lihtsalt nii haigutamapanev ja tüüpiline, et tülpimus tuli peale. Lisaks nii näotut ja igavat peategelast nagu on seda Gru kassahitt-animatsioonidest vaat ei mäletagi. Ja nalja saab kahetsusväärselt vähe (olgem ausad, mida üks 20+ inimene hittanimatsioonidest ikka peale huumori tahab: Wall-E sugust südamlikkust ja Upi sarnast nukrust naeratuse taga, on iga filmi puhul palju loota) . Muige näole ja põselohu põsele tõi vaid minidüüdide armee oma kraaklemise ja ringitraavimisega. Kuid ega sealgi kollastest sidrunitest täit mahla välja ei pigistatud. “Pehme teibaga teivashüpe” ütleks lahkunud Toomas Uba.

Advertisements

CLASH OF THE TITANS

Posted in 2/6 - halb, 2010, 3d, seiklus, USA on April 19, 2010 by Kalju

Titaanide kokkupõrge (3d) imdb`s

Ameerika Ühendriigid

2010

lavastaja Louis Leterrier.

osades  Sam Worthington, Liam Neeson, Ralph Fiennes jt.

Nüüd on see aeg käes! 3d müüb ja iga teine film üritatakse vorpida ruumiliseks. Vägisi tulevad meelde ajad, kui Hollywood hullus CGIst. Vaadake kasvõi 10 aastat vanu filme, mis on täis piinlikult võltse tegelasi ja tegevust. Ma ei suuda siiani otsast lõpuni ära vaadata Ämblikmehe saaga esimest filmi, sest mul hakkav silmad lihtsalt mäda välja ajama. Titaanide kokkupõrge läheb samasse kategooriasse. Kümne aasta pärast vaatavad inimesed seda filmi oma 3d telekast ja mõtlevad “mida kuradit?”

Titaanide kokkupõrge polnud algupäraselt mõeldud 3d`na. Produtsentidel ja muudel asjapulkadel tuli kolme dee idee alles post-prodaktšianis ja näib, et lõppeks visatigi üle jala mingi käkk kokku. Esil olevad tegelased on justkui välja lõigatud ja pilti täiesti mittesobivad, sellal kui taamal olijad moodustasid lihtsalt ebamäärase udukogu. Pidevalt oli fookus vales kohas. Rääkimata kohtadest, kus juuksed hõljuvad peast eemal või taustal seisjal on topeltpea või on tegelase proportsioonid täiesti valed. Ma tundsin ennast nagu Kesuke Miyagi õpilane Daniel-San, ainult “wax off, wax on” asemel tegin ma käeharjutust “Prillid ette, prillid maha”. Kimbatus oli suur filmi kolmdees näha, aga peale paari minutit pidi prillid jälle kõrvale panema, sest tuhm ja ebamäärusest kubisev pilt kriipis silma. Peale paari minutit tekkis sisimas lootus, et äkki on asi paremaks läinud ja panin prillid ette. Ja siis jälle prillid maha ja prillid ette ja priilid maha ja prillid ette…

Filmi sisu on klassikaline nagu kõik Kreeka mütoloogial põhinevad filmid. Inimesed ajavad oma praalimisega jumalad kurjaks. Ühel hetkel sajab Hades kuninga läbule sisse ja annab eriti üleannetule linnale kaks võimalust: A linn ohverab printsessi või B suur koll Kraken hävitab linna koos kõige seal elavaga.

Nüüd tuleb viktoriiniring. Mis juhtub?:
A Linn ohverdab printsessi ja kõik ülejäänud inimesed elavad õnnelikult elu lõpuni.
B Linn otustab printsessi mitte ohverdada. Välja saadetakse parimatest sõjameestest koosnev salk, kust ei tule peaaegu mitte keegi elusana tagasi. Lisaks ründab Kraken ikkagi linna ja sajad inimesed, sealhulgas kuningas surevad. Kuid printsess jääb lõpuks ellu ja vaataja peaks seetõttu õnnelik olema ja teisi inimesi raju leilina tapnud veresauna unustama.

Ma ei hakka õiget varianti teile ütlema, sest muidu ma spoilerdan.

Seda ma ütlen küll, et kui ma saaks iga kord mündi, kui Kreeka Mütoloogial põhinevad filmis lüüakse kivipilguga Meduusal pea maha ja sellega tapetakse suur koll, siis ma saaks nende müntide eest jäätise osta. Selle hästi suure šokolaaditorbiku.

Täiesti juttu mittepuutuv remark- Praegu teeveekolmes jooksvas Miami Vice`i osas on verinoor Ben Stiller- tüüp polnud ka noorena naljakas.

Filmi ehk ägedaim osa olid seal leiduvad erisugused kollid. Näiteks hiigel-tapjaskoprionid ja lendavad Pegasused ja nii edasi. Isegi transformeri näo ja moega kõrbeelanikud olid kohal. Kohati päris äge staff. Kahjuks näitlejate osatäitmised nii meeliköitvad polnud. Seda küll põhiliselt erinevate häirivate tegurite pärast. Näiteks Liam Neesonit vaadates ma mõtlesin rohkem sellele, miks ta juuksed peast eemal on. Ja Fiennese puhul ma mõtlesin, et miks ta kähiseb nagu Christian Bale oma lahedates rollides ja kas see on lahe.

Täiesti juttu mittepuutuv remark number kaks- NYPD Blues mängib Päästva koolikella Zach.

Parim koht filmis oli hetk, kui Sam Worthington elik Perseus läks meestega Meduusat tapma ja luges sõduritele sõnad peale “Ärge sellele litsile silma vaadake.” Ma soovitan sellele 3d litsile nimega “Titaanide kokkupõrge” ka silma mitte vaadata. Kui hirmsasti vaja, siis oodake kuni film 2d`s välja tuleb.

Innustatuna filmis olnud sõbralikest kollidest, mõtlesin särke müüma hakata.

HOW TO TRAIN YOUR DRAGON

Posted in 2010, 3d, 4/6 - okei, animatsioon, USA on April 11, 2010 by Kalju

Kuidas taltsutada lohet imdb`s

USA

2010

lavastajad Chris Sanders ja Dean DeBlois

eesti keeles teevad häält Mikk Jürjens, Raimo Pass, Tõnu Oja, Liisa Pulk jne.

Kunagine võitlus kahe animatsioonihiiu Pixari ja Dreamworksi vahel oli päris humoorikas, kuid samas ka labane. Seda just Dreamworksi poolt vaadatuna. Noh, teate küll. Pixar tegi filmi putukatest ja Dreamworks samal aastal sipelgatest. Pixar tegi filmi kapis elavatest kollides ja Dreamworks tegi filmi kollidest, kes elavad soos. Pixari tegi kalafilmi, Dreamworks haifilmi. Pixar tegi filmi rotist, kes läbi kanalisatsiooni satub kokkama ja Dreamworks filmi mingitest loomades, kes flushivad away.

Viimastel aastatel on toimunud murrang. Sellal kui Pixar hakkas tegema lastefilme, millel on üsna mõjuv täiskasvanulik ja sügav alatoon jätkab Dreamworks vanaviisi. Kuid ei saa öelda, et sellel vanal ja sissekäidud rajal otseselt midagi viga oleks. “Kuidas taltsutada lohet” jätkab sealt, kus kompanii “Kung Fu Panda” ja “Koletised versus tulnukad” animatsioonidega pooleli jäädi. Lõpus ja lapsik äktsion, mis on vürtsitatud väikese huumoripipraga.

Noor ja saamatu viikingpoiss Kokutis, keda mitte-animeeritud-filmis mängiks arvatavasti Michael Cera, tunneb, et on valel ajal ja vales kohas. Sellal, kui kogu küla meesviikingpere on 2.40 pikad mehepurakad, kellele 30 meetriste lohede tapmine on lapsemäng, ei suuda Kokutis midagi korda saata. Pigem vastupidi- kõik, mida poisi käed puudutab, muutub kaoseks ja kukub läbi. Ühel ööl, kui lohed taaskord kohalikku mängiküla ründavad, suudab Kokutis enda kivikahuriga tabada ühte taevas lendavat olendit. Kuna külas ei keegi poissi ei usu, läheb ta metsa ise otsima, kuhu lohe kukkus. Lohe leidnud tekib kahe erinevast liigist olendi vahel omalaadne sõprus.

Cressida Cowelli raamatul põhinev Draakonitaltsutamise on tervikuna päris hästi õnnestunud, seda suuresti just väga reaalse (3d) pildi poolest.  Lohe seljas kaljude vahel lendav Kokutis annab palju reaalsema lendamistunde, kui lohe seljas lendanud Avatari Jake Sully seda tegi. Võrdlus Avatariga on tegelikult vägagi kohane, sest nii mitmedki stseenid oli Cameroni filmiga pea identsed. Noh, just noodsamad lohelennud. Vahepealt tekkis tahtmine karjuda “äkki seod ka oma patsi lohe patsi külge.” Aga patsid õnneks ei ühildunud ja hea oligi. Ühesõnaga perefilmile tüüpiline lapselik lugu, palistatuna üllatavalt realistliku ja kaasahaarava pildiga. Kui 3d animatsioonide tulevik on selline, siis mina olen väga rahul. Ka dubleerijatele viskaks patsu- saareaktsendiga Tõnu Oja on üks säravamaid dubleeringuid läbi aegade.

ALICE IN WONDERLAND

Posted in 2010, 3d, 4/6 - okei, USA on March 7, 2010 by Kalju

Alice imedemaal imdb`s

Ameerika Ühendriigid

2010

lavastaja Tim Burtön

osades Mia Wasikowska, Johnny Depp, Helena Bonham Carter, Anne Hathaway jt.

Cinamoni Imedemaa Alice`t vaatama asudes tahtsin saada vastuse kahele küsimusele:

1. Kus on parem 3d, kas Plazas või Cinamonis?

2. Kuidas klapivad kokku Tim Burton ja it-osakond?

Alustame algusest elik eepilsest võitlusest kahe kino vahel. Üks mustab teist ja teine sarjab esimest. Ühe Plaza härrase “Miks Kokakoolaplaasa kolmtee on hea ja Cinamoni oma halb” esseed lugedes tuli tunne, et olen sattunud lasteaeda. Labane värk. Minu üliterav silm kahe kino pildil erilist vahet ei näe. Värviline virr-varr tükib silma igas saalis. Ehk ainult Cinamonis üliereda ekraani puhul peegeldus valgus vähe vastu. Kuid samas on Cinamoni kerged prillid ninale ja kõrvadele umbes 39 korda mugavamad. Niisiis 1-1 viik ja kõik võivad rõõmsalt koju minna. Mina eelistaks ehk Cinamoni, seda just prillide pärast.

Nüüd asume teise küsimuse kallale. Tim Burton oma varasemates filmides arvuteid liialt palju ei kasutanud- Charlie šokolaadivabrikus oli mõnevõrra eriti juustust kompuutriga loodut, aga muidu on lavastaja vanakoolimehena eelistanud rohket grimmi, rohkeid makette ja muud säärast trääsa. Niisiis astus Tim Burton uude ajastusse ja see samm tegi filmilähilukku päris sügava jälje. Film on värviline ja särav, laveerides visuaalse geniaalsuse ja värvišoki piirimail. Avatar oma värvilisuses ja külluses on võrreldes Alice`ga  kui must-valge linateos. Burton on arvutite kaasamisega kui tammi tagant vabanenud ja sai antud filmis kõik fantaasiaviljad linale toodud. Kui Alice kõrvale jätta, siis polnud imedemaal mitte ühtegi nö tavalist tegelast.

Kuigi filmi eel räägiti ette-taha Johnny Deppist, siis tegelikuks staariks osutus Helena “hiigelpea” Bonham Carter. Naine sai kurja Red Queeni rollis särada algusest lõpuni ja varjutas kõik ümbritseva. Ka erinevad loomad olid ägedad. Õhus hõljunud naerunäoline karvapall-kass, vesipiipu pahviv Alan Rickmani häälne röövik, hull jänes, mitte-hull jänes, koerad, konnad, ahvid, sead, siilid, hiired- kõik elajad olid väiksema või suurema kiiksuga. Põhilised naljadki olid seotud loomade piinamisega- mul tuli näiteks iga kord muie näole, kui vaatasin lossis küünajalgade rollis olnud ja pidevalt värisenud ahve või siil, kes osales golfimängus pallina.

Kuid siiani jääb õhku küsimus, millal tuleb 3d film, millel on mingitki vähegi arvestavat sisu. Kui filmimaailm (siinkohal ma mõtlen Hollywoodi) tüürib sinnapoole, et  kogu raha antakse prillidega it-poistele ja stsenaarium on teisejärguline, siis on küll perse majas.

OCEANWORLD 3D

Posted in 2/6 - halb, 2009, 3d, Ühendkuningriigid, dokumentaal on January 21, 2010 by Kalju

Ookeanimaailm 3d

Ühendkuningriigid

2009

lavastaja Jean-Michel Mantello

merikilpkonna hääl Harriet Toompere

Lähed kinosaali terve härrasmehena ja väljud sealt vigasena. Esiteks muidugi Limonaadikino heli, mis on siiani mõnedes saalides kõrvuveristav. Käid korra kinos ära ja väljatulles ei kuule terve päeva enam korralikult. Samas minu ees istunud pensionärid arvatavasti ei kurtnud, sest üle mitme aasta nad lõpuks ka kuulsid filmi. Kodus olles võid oma Samsungteleka heli põhja lükata, aga ikka ei kuule, mida Alma Marele ütleb. Lisaks oli 3d ookeanimaailm silmadele sõna otseses mõttes valus- film oli lihtsalt nii meeletult sügav (see pole vist eriti kompetentne väljend?) ja vahepeal tuli mõõkvaal nii lähedale, et silmad tegid silmakoobastes uperkuute ja kukerpalle. Oleks saal veel suviselt külm ja häält kähedaks tegev olnud, siis võinuks saalist välja tulla pimedad, kurdid ja tummad kinokülastajad. Kuid nii hulluks asi seekord ei läinud.

Ookeanidokumentaal emaskilpkonnast, kes läheb munema on ilus ja maaliline, kuid samas tapvalt igav. Nürilt poolteist tundi erinevaid mereloomi suudab vaadata ainult Fred Jüssi. Kilpkonna suust välja tulev tekst oleks võinud vähe erksam olla ja paar ühikut huumorit poleks niisamuti paha teinud. Samas äkki ongi selle filmi sihtgrupp vanurid, kes tahavad rahulikku kulgemist, kuid samas siiski uudse 3d tehnoloogia üle vaadata?

MY BLOODY VALENTINE 3D

Posted in 2009, 3d, 4/6 - okei, õudus, USA on March 10, 2009 by Kalju

Ameerika Ühendriigid, 2009.
lavastaja Patrick Lussier.
osades Jensen Ackles, Jaime King, Kerr Smith jt.
bloody-valentine-poster

Iga uus on taasavastatud vana

Viiekümnendatel oli Hollywood lõhkise küna ees. Televisioon tegi oma võidukäiku ja selleks ajaks oli juba igas teises peres televusser nurgas üürgamas. Inimeste seas levis arusaam “miks vaadata keskpäraseid filme kinos, kui neid saab vaadata ka kodus.” Filmitööstus proovis igati televisiooniga võidelda- näiteks televiisori näitamine filmides oli tabu. Nii toodi ühe uuendusena kinodesse 3d filmid, milledest Hollywoodi esimene oli 1952. aastal linastunud Bwana Devil. Kuid ebamugavad papist prillid, filmide nigel pildikvaliteet ja tegevustik ei suutnud vaatajaid väga kaua köita. Nii kadus uudsuse kaotanud 3d aastakümneteks varjusurma.

Nüüd nullnullindatel on Hollywood lõhkise küna ees. Internetipiraatlus teeb oma võidukäiku ja paljud filminautlejad eelistavad filme vaadata oma arvutiekraanilt. Inimeste seas levib arusaam “miks vaadata keskpäraseid filme kinos, kui neid saab vaadata ka kodus.” Filmitööstus proovib küll igati piraaltusega võidelda- näiteks linateoste tõmbamise näitamine filmides oli tabu. Nii jõudis Hollywood tagasi 3d filmide juurde.

Niisiis My Bloody Valentine remake.  Sisu poolest oma sadade zanrikaaslastega äravahetamiseni sarnase ja nüri filmi teeb kolmedimensioonilisus täiesti vaatamisväärseks. Paljudele stseenidele annavad 3d efektid väga palju juurde, näiteks mu naiskaaslane põikas kõigi tema poole lennanud kuulide ja kirkade eest ära. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma peaks vaatama tavaliselt saastõudusfilmi, kui saab vaadata 3d saastõudusfilmi. Kahju ainult, et 3d seksistseen nii nüri oli- oleks võinud ju panemisest hüppavaid tisse ka ruumiselist hüpitama panna. Samas sel juhul oleks Ameerikas see film alla 30 aastastele keelatud olnud ja seda ei saa filmikompanii endale lubada.

3d prillid ise on üsnagi ebamugavad ja ma imestan, et kinol terveid prille alles on. Isegi oleks peale seanssi prillisangad tavaliste prillide kombel kokku murdnud- viimasel hetkel sain pidama.

bloody-valentinetagaajamisstseen hämaras poes- see on küll midagi uut

CORALINE 3D

Posted in 2009, 3d, 5/6 - äge, fantaasia, nukufilm, USA on February 11, 2009 by Effu

Ameerika Ühendriigid  2009
lavastaja: Henry Selick
stsenarist:  Henry Selick (Neil Gaiman’i raamatu põhjal)
osades: Dakota Fanning, Teri Hatcher, Keith David jpt.

coraline11

Coraline kolib oma vanematega suurde vanasse majja ja kuna ta vanemad on koguaeg ninapidi tööasjades hakkab uudishimulik plika majas ringi vaatama. Nii avastab ta ühes toas tapeedi all väikese ukse, kuid see on kinni müüritud. Pettunult läheb ta magama, öösel aga näeb majas hiiri ja neile järgnedes leiab salajase ukse tagant parallelse maailma. Kõik oleks just kui samamoodi, kuid kõigil on nööbid silmadeks ja tema teine ema ja teine isa on palju lõbusamad ja tahavad mängida ja teevad kõike muud toredat. Teine maailm tundub parim koht maailmas, kuid see kõik võib petlik olla. 

Film näeb ülihea välja. Selline mõnusalt sünge ja samas ilus ja värviline. Nii palju on vaeva nähtud kõigi pisemategi detailidega ja fantaasia on piiritu. Kuna tegemist on nukufilmi mitte animatsiooniga, siis ma isegi ei julge ette kujutada millist vaeva selle tegemine nõudis. Ja siis veel need tegelased: uudishimulik siniste juustega plikatirts Coraline, töösse mattunud aianduskataloogi kirjutavad vanemad, tüütu ja ülijutukas naabripoiss Wybie (why-were-you-born), hiiretsirkust treeniv ja peete armastav venelasest naabrimees mr Bobinsky, šoti terjereid armastavad briti vanaprouad ning rääkiv must kass. Tõeliselt mõnus kompott. Natuke nalja, parasjagu jubedust ja palju, palju silmailu. 

Kahjuks ei olnud tegevustik just nii kaasahaarav kui oleks lootnud, poindini jõudmine võttis üsna kaua aega ja lõpp tuli väga kiiresti. Samas aga olid 3D effektid päris uhked ja pildilise poole pealt oli kõik väga super. Ja kindlasti ei ole tegemist vaid lastele mõeldud filmiga, kõigil tasuks ikka ära vaadata. 

coraline21