Archive for the ajalooline Category

ROBIN HOOD

Posted in 2010, 3/6 - mõttetu, ajalooline, põnevik, USA on May 27, 2010 by Kalju

Robin Hood imdb`s

Ameerika Ühendriigid

2010

lavastaja Ridley Scott

osades Russell Crowe, Cate Blanchett, Mark Strong, William Hurt jt.

Ridley Scott muutis kõigi mälumängurite elu raskeks. Kui varem oli Kuldvillakus küsimus “Antud Ridley Scotti filmis sureb vana kuningas ja troonile tuleb noor ning tropp valitseja. Uue valitseja võimu all satub übersõdalane põlu alla”, siis oli vastamine lihtne ja sai öelda “Mis on Gladiaator.” Nüüd on vastuseid kaks  ja mine sa võta kinni, kumba filmi mõeldakse. Linna peal liiguvad igatahes jutud, et Ivo Linna, Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla on väga pissed.

Tegu on niisiis Robin Hoodi sünnilooga, a la Batman Begins. Olgem ausad, laante vahel ratsutavast vibukütist, kes laseb vibu ja röövib rikkaid ja on heategija, polnud haisugi. Vibu lasi Russel Crowe umbes-täpselt 3 korda ja lahingutes trippis Robin Longstride hoopistükkis haamriga ringi. Haamriga! Umbes sama jabur nagu Edgar Savisaar, kes hoiab ise oma vihmavarju. Ühe korra rööviti küll kirikuvanker, aga noh, see pole see. Pateetiline “Robin su surnud isa oli vinge visionäär, kes tahtis riiki demokraatia tuua ja sa mine ja räägi mäe otsas ja kõik sõdurid ja kuningad kuulavad sind” pask oli kohe päris piinlik.

Tegelikult oli häirivaid faktorid veel. Miks olid kõik prantslased tropid? Mis mõte oli Nottinghami Šerifi tegelaskujul? Miks nägid prantslaste sõjalaevad välja nagu sõjalaevad teisest maailmasõjast? Film oli küll igati professionaalne ja korralike lahingustseenidega ja äge, kuid sellist õiget minekut ei saadud kuidagi üles. Gladiaatori suguseks suurfilmiks polnud piisavalt stoorit ja mõnusalt ladna ajaviitefilmi kohta oli lõbusust vähe.

Advertisements

MAX MANUS

Posted in 2008, 5/6 - äge, ajalooline, Norra, põnevik on June 22, 2009 by Kalju

max-manus-posterMax Manus: Man of War

Norra

2008

lavastajad Espen Sandberg ja Joachim Rønning

osades Aksel Hennie, Askel Hennie, Ken Duken, Mats Eldøen, Nicolai Cleve Broch jt

äge

Skandinaavia riigid on oma Teise maailmasõja kangelased luubi alla võtnud. Kui Taanlased rääkisid oma kahest killerist Leegist ja Sidrunist, siis Norrakad tutvustavad antud filmiga Natside hirmu Max Manus. Mees sai Norras ja mujalgi tuntuks sellega, et uputas koos kamraadidega terve plejaadi Norra sadamates seisnud Saksa sõjalaevasid.

Max Manus: Man of War on täiesti eeskujulik vanakooli thriller, kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Filmi ajal hakkasin ma mõtlema, et miks eestlased kipuvad oma ajaloolistes filmides oma kangelasi heroiseerima. Ja ega ma põhjust ei suutnudki välja meõlda. Eesti filmides kipuvad kangelased ikka läbi lahingute oma armastatule järgi lippama, aidates vahepeal pessa tagasi puu otsas alla kukkunud linnupojad ja vanainimesed üle tee. Väga raske on selliseid filme tõsiselt võtta. Sestap ongi Skandinaavia žanrikaaslased hulka meeldivamad. No võtame kasvõi Max Manuse. Hariduseta jorss, kelle ainus oskus oli sõjapidamine ning kes peale sõja lõppu tundis end täiesti kasutuna ning sattus allakäigutrepile seoses sõjakoledustest põhjustatud paranoiade ja alkoholismiga. Reaalne staff ühesõnaga.

max-manus

FLAMMEN & CITRONEN

Posted in 2008, 5/6 - äge, ajalooline, põnevik, Taani on March 30, 2009 by Kalju

Taani, 2008.
lavastaja Ole Christian Madsen.
osades Thure Lindhardt, Mads Mikkelsen, Stine Stengade.

äge

flammen-og-citronen-plakat

Ole Christian Madsen viib oma üllatavalt põneva ja stiilse ajaloolise põnevikuga vaatajad 1944. aasta Taani. Natside sisserännakust alates valitseb riigis terror ja õud, kuid mitte kõik elanikud ei taha sellega leppida. Põranda all tegutseb väike partisanigrupp, kuhu kuuluvad ka filmi varjunimitegelased Flammen ja Citronen elik maakeeli Leek ja Sidrun (kogu tegevustik põhinev tõsielusündmustel). Kui ülejäänud rühmituse liikmed tegelevad veretu protestiga, näiteks keelatud ajakirjanduse avaldaminega, siis Flammeni ja Citroneni ülesandeks on kohaliku natsinaalsotsialistliku eliidi ükshaaval mahanottimine- just kohalike Taanlaste mahanottimine, sest Sakslaste mahatapmisel võiksid olla fataalsed tagajärjed. Ja mehed teevad seda stiiliselt. Ei mingit jamamist snaiprite ja muu sellise pahnaga:  kop-kop uksele, uks avatakse ja kuul pähe. Mehed on nii kardetud, et Flammen on ühel hetkel natside kõige tagaotsitavam inimene terves Taanis. Kõik kulgeb plaanipäraselt kuni mängu astub Ketty Selmeri nimeline femme fatale, kes proovib meestele (õigemini küll Flammenile) selgeks teha, et nad tegutsevad oma partisanirühmituse liidri ärihuvidest lähtuvalt, nende sihtmärgid pole absoluutselt seotud natsieliidiga ja nad on tapnud süütuid inimesi. Kes räägib tõtt, kes vassib? 

flame-and-citroen

IL DIVO: LA STRAORDINARIA VITA DI GIULIO ANDREOTTI

Posted in 2008, 4/6 - okei, ajalooline, draama on March 16, 2009 by Kalju

Itaalia, 2008.
lavastaja ja stsenarist Paolo Sorrentino.
osades Toni Servillo, Anna Bonaiuto, Piera Degli Esposti jt.

il-divo-poster

Millest räägib?

Itaalia poliitikust ja nüüdsest (aja)kirjanikust Giolio Andreottist, kes oma karjääri jooksul jõudsis olla seitsmekordne peaminister, kaheksakordne kaitseminister, viiekordne välisminister ja kahekordne rahandusminister. Kunagise Itaalia mõjuvõimsaimat poliitikut ümbritsesid mitmed skandaalid alates seotusest maffia ja mõrvadega lõpetades korrupitsiooniga ja neid valgustkartvaid tegusid proovibki lavastaja Paolo Sorrentino päevavalgele tirida.

Kuidas oli?

Üsna tavaline ajalooline portreering. Peategelased sisekaemuse peale ei hakatud oma energiat kulutama ja selle asemel jutustati lugu ühest populaarsest, kuid sisimas üksikust, poliitikust. Poleks Toni Servillo suurepärast rolli teinud, oleks ka film ise täiesti nüri ja igav.

Parim koht filmis?

Härrasmees küsib Andreottilt:  “Miks te ei räägi kirikus jumala vaid preestriga?”
Andreotti: “Preester hääletab, kuid jumal mitte.”

il-divo

DEFIANCE

Posted in 2008, 3/6 - mõttetu, ajalooline, põnevik, USA on March 9, 2009 by Kalju

Ameerika Ühendriigid, 2008.
lavastaja Edward Zwick.
osades Daniel Craig, Liev Schreiber, Jamie Bell jt.

defiance-poster

Teise maailmasõja ajal ja järel oli metsavendlus levinud terves Ida-Euroopas. Eestis ja Lätis oli säärane vastupanuliikumine üsna hädine, kuid näiteks Leedus, Poolas ja Ukrainas oli liikumine  massiline. Kuid selle asemel, et teha film ühe rahva võitlusest oma kodumaa eest, tehakse film hoopis juutide kannatustest. Ma ei saa aru, mis natside ja juutide maania Hollywoodis lahti on läinud. Võiks ju vändata mõne ajaloolise filmi , mis ei alga Hitleri kõnega.

Film räägib kahe täisealisest vennast, kelle vanemad ja naised tapetakse natside poolt. Nii pagevad Tuvia (Craig)  ja Zus (Schreiber) Bielski koos oma kahe noorema sugulasega metsa. Laantes redutades kohtuvad nad kümnete teiste metsa pagenud juutidega ja üsna pea tekib neist üsna arvestav metsakogukond. Kuid peagi tekivad spontaanselt laagrit juhtima hakanud Tuvia ja Zusi vahel pinged. Nimelt leiab üllam Tuvia, et enda kogukonda tuleb võtta kõik juudid olenemata nende soost ja vanusest ja tervisest ja oskustest. Samas Zusile ei meeldi, et ta peab vigastele toitu koguma ja nende eest hoolitsema ja otsustab koos paari kaaslasega liituda Nõukogude sõjaväega. Nii proovib kogukond sõja ja talve üle elada järgides kolme põhimõtet:  “Me ei muutu selliseks nagu on nemad (loe: juudivastased), isegi kui me peame neid tapma.”; “Meie kättemaks on ellujäämine” ja “Me muutume sõdalasteks nagu olid Maccabee`d (kurat, ma ei teagi, mis nende juudisõdalaste Eesti keelne vaste on)”

Üsna mitmeid sõjateemalisi filme valmis vorpinud Edward Zwick (Blood Diamond, The Last Samurai) lendab orki, millesse kukuvad paljud tõsielusündmustel põhinevaid filme valmistavad lavastajad. Pahatihti on päriselt ajaloos toimunud sündmused liiga igavad, et sellele vundamendile kahetunnist filmi üles ehitada. Sama probleem on ka Vastuhakuga. Ja need vähesed korrad, kui saaks pinget korralikult üles kruvida hakkab Zwick jändama sigri-migri aeglustusega, kus toimunust ei saa midagi aru. Nii on filmi sümpaatseim osa hoopis olustik. Oma kodinatega mindi otse sündmuspaika ja film võeti üles Poola metsades. Nii oli loodus ja ilm täpselt selline nagu ta olema peaks. Samamoodi oli väga sümpaatne kuulata Hollywoodi näitlejate suurepärast vene keelt, mida kuuleb filmis rohkelt. Mina oma olematu vene keele oskusega pole ehk parim hindaja, kuid kinosaalis olnud vene publikule vist samuti see vene keel istus. Vähemalt seekord polnud venelased saalis naerust kõveras, kui mõni näitleja vene keelt purssis.

defiance1 Mu nimi on Bielski, Tuvia Bielski – Ahah

VALKYRIE

Posted in 2008, 4/6 - okei, ajalooline, põnevik, USA on February 22, 2009 by Kalju

Ameerika Ühendriigid, 2008.
lavastaja Bryan Singer.
osades Tom Cruise, Bill Nighy, Tom Wilkinson, Kenneth Branagh, Thomas Kretschmann jt.

valkyrie-poster

Surutisaja säästupostitus:

Tom Cruise nõrk, Briti näitlejad ootuspäraselt tugevad ja film ise üllatavalt põnev.

valkyrie

THE BOY IN THE STRIPED PYJAMAS

Posted in 2008, 5/6 - äge, ajalooline, Ühendkuningriigid, draama on February 4, 2009 by Kalju

Ühendkuningriigid, 2008.
lavastaja Mark Herman.
osades Asa Butterfield, Jack Scanlon, Vera Farmiga, Dawid Thewlis jt.
boy_in_the_striped_pajamas

8-aastane Bruno, läbi kelle silmade tegevus toimub, kolib koos oma perega Berliinist maal asuvasse majja. Kolimise ajendiks on sõjaväelasest isa tõus karjääriredelil ja kust peab 8-aastane poiss aru saama, et ta isa uus töökoht on kõrvaloleva koonduslaagri juhtimine. Brunol on üsna igav ja sestap otsustab ta metsas ringi rännata kuni jõuab traataiani, kus teisel pool aeda on inimesed naljakates triibulistes pidžaamades. Nii saabki Bruno tuttavaks teisel pool aeda elava 8-aastase poisi Shmueliga. Kuna Bruno õde on hakanud üsna parempoolseks ning ema ja isa on viimase tööülesannete tõttu pöördumatul tülli läinud, hakkab Bruno iga päev koonduslaagri traataia taga käima, kus ta käib Shmueliga juttu ajamas ja mängimas.

Bruno: Miks te kõik pidžaamasid kannate?
Shmuel: Sõdurid. Nad võtsid kõik meie riided ära.
Bruno: Mu isa on ka sõdur, aga ta pole selline, kes kellegilt riideid ära võtaks.

Just nii lapselikult vaatab kogu asja Bruno- temale jääb arusaamatuks, miks ta peab juutidega vaenlane olema ja miks peavad inimesed aia taga pidžaamasid kandma ja miks tuleb kord päevas korstnatest paha lõhna. John Boyne raamatu põhjal vändatud filmi teebki ääretult sümpaatseks just Asa Butterfieldi ja Jack Scanloni poolt mängitud  tegelaskujud. Kahe poisi vaheline siiras sõprus, olenemata sellest, et tegelikult nad ei tohiks omavahel suhelda. Ma kahtlen, et kedagi Asa Butterfieldi roll külmaks jätab. Üleüldse on kogu näitlejateansambel tasemel.

Ah, kurat, kuidagi ei taha täna mõistlikku mõttejooksu tulla. Igatahes, hea film on.

boy-in-stripped-pyjama