Archive for the komöödia Category

HORRIBLE BOSSES

Posted in 2011, 5/6 - äge, komöödia, USA on July 12, 2011 by Kalju

Vastikud Ülemused

Ameerika Ühendriigid

2011

lavastaja Seth Gordon

osades Jason Bateman, Charlie Day, Jason Sudeikis jt

Kolm sõpra- Nick (Bateman), Kurt (Sudeikis) ja Dale (Day)- on kõik hädas on ülemustega.

Nick on 8 aastat lakkunud juhtkonna, kelleks on ainuisikuliselt härra Harken (Spacey), perset, et saada kauaoodatud kõrgem positsioon ja oma kontor. Lõppeks paistab, et sihiks olnud päev on kätte jõudmas, sest Harken saadab mehele väga ühemõttelisi signaale. Ja tulebki oodatud päev, kui kuulutatakse välja osakonna juhataja positsiooni saav nimi. Ja firmadirektor Harken teatab suurel miitingul, et positsiooni saab…ta ise ja solidaarsusest võtab ta ainult 85% uuele kohale mõeldud inimese palgast enda palgale lisaks.

Kurt töötab keemiafirmas müügiinimesena ja on oma töö, töökeskkonna ja ülemusega superrahul. Seda hetkeni, kui vana ülemus sureb ja firma võtab üle mehe narkomaanist poeg Bobby (pea äratundmatu väljanägemisega Farrell). Bobbyl on lihtne plaan- firmast tuleb võimalikult palju raha välja pumbata, et ta saaks võimalikult palju naisi, narksi ja sulli.

Dale on äsjakihlunud hambaarstiabiline, kes töötab seksika naisarsti Julia (Aniston) alluvuses. Dale on oma tööga muidu rahul, aga ainsaks probleemiks on asjaolu, et keskealine naisülemus on nümfomaan, kes mehele valimatult ja segamatult ligi ajab.

Nii saavadki kolm meest õlleklaasi taga kokku, et kurta oma rasket töösaatust.
Nick:”Mu ülemus on tropp, ma ei saa iial ametikõrgendust, aga ma ei saa lahkuda, sest ülemus lubas oma kontakte kasutada ja teha kõik, et ma samale erialale tööle ei saaks.”
Kõik nendivad, et sitt seis.
Kurt:”Mu ülemus on narkomaanist tropp, aga praegu on masu ja ma ei leia endale uut töökohta”
Kõik nendivad, et sitt seis.
Dale:”Mu seksikas naisülemus lubas mind vallandada, kui ma temaga vahekorda ei astu”
Kõik ütlevad “WTF mees, tee ära, milles probleem”

Ja peagi jõutakse järeldusele, et nende elu oleks ilusam, kui nende ülemusi poleks ja planeerivad läbi viia perfect crime`i. Selleks hakatakse otsima professionaalset abi palgamõrvari näol, kuid peagi on mehed end mässinud nii sügavale sita sisse, et reaalset väljapääsu ei näi olevat.

Okei, seda oli arvata, et Pohmaka publikumenu taustal hakkab tulema “3 sõpra teevad midagi” filme. Noh, Kolm sõpra peavad poissmeesteõhtut, kolm sõpra üritavad oma ülemusi tappa ja nii edasi. Pange tähele. Kohe peaks ära mainima ka selle, et viimastel aastatel on Hollywoodis päris kurb naljakate komöödiate ikaldus. Kui nüüd mõtlema hakata, et mis Hollywoodi komöödia oli rohkelt naerutav, siis meenub esimese pauguga Pohmaka esimene ja … eem … kõik. Vastikud Ülemused võib ilma kahtluseta Pohmaka kõrvale/alla/peale tõsta, sest haigeid ja naerutavaid kohti oli rohkem kui küllaga.

Eks kõige aluseks on suurepäraselt kokkusaadud näitlejaskond. Bateman mängib sisuliselt sama kaalutlevat ja mõistlikku hääle rolli, kellel lõpuks läheb kõik känni, nagu Arrested Developmendis ja teeb seda antud sarjast tuntud headuses. Sudeikis on alati olnud selline mõttetu näitleja, aga naistemehest kontoriroti roll tuleb tal hästi välja. Ja Charlie Day. Kurat, miks mulle varem pole mainitud sellist nime nagu Charlie Day? Sari It`s Always Sunny in California läks koheselt vaatamist ootavate sarjade kausta, et näha, kas see film oli talle ühekord õnnestumine. Ja kõik kõrvaltegelased. Spacey oma paremate päevade headuses- karm ja hirmuäratav. Aniston võis antud rolliga ehk isegi oma labastesse naiskomöödiatesse langenud karjääri päästa. Kamoon, millal ta viimati lasi voolikust vett mehe pükstele ja ütles
“I’m sorry, I’m a squirter”
Ja Ferrell on kuradima alahinnatud komöödianäitleja (In Brugesi närviline palgamõrvar, selle filmi närviline ülemus- kamoon Hollywood, andke talle veel selliseid rolle).
Bobby Pellitt: You can fire Professor Xavier (viitab aknast ratastooliga mööduvale mehele)
Kurt: You mean Hank.
Bobby Pellitt: Creeps me out, rolling around all day in his special little secret chair

Ja stsenaarium oli ka kenade twistidega, mida ei hakka spoilderamise kartuses välja tooma. Ühesõnaga, tasub vaatamist, sest tegu võib vabalt olla naljakaim filmiga, mis  sellel aastal limonaadi või väljamõeldud planeedi nimelistesse kinodesse jõuab.

Advertisements

YOUR HIGHNESS

Posted in 2011, 3/6 - mõttetu, komöödia, USA on July 5, 2011 by Kalju

Teie Kõrgeausus

2011

Ameerika Ühendriigid

lavastaja David Gordon Green

osades Danny McBride, Natalie Portman, James Franco jt

Ananassiekspressi taga seisnud David Gordon Green võttis eelmisest filmist kaasa Danny McBride`i ja James Franco, võttis kampa silmailuks Natalie Portmani ja Zooey Deschaneli ja kolis oma veiderdamistega mütoloogilisse mis-iganes-aega. Lugu ise on klaasikaline. Thadeous (McBride) on kuninga luuserist poeg, kes elab igapäevaselt voleskledes ja narkootikume tarvitades oma vanema venna Fabiousi (Franco) varjus. Järjekordselt vallutusretkelt naastes on Fabious leidnud endale näitsiku, kellega tahab kiiresti naituda. Kuid pulmad rikub ära kuri nõid, kes röövib mõrsja, et kahe täiskuuööl sellelt süütus võtta. Nii lähevadki Fabious ja vastumeelselt ka Thadeous oma saatjaskonnaga ohtlikule retkele, kus kohtutakse erinevate vähem või rohkem mütoloogiste elajatega, et pruut tagasi tagasi varastada. Lõpuks saavad kõik pahategelased surma ja peategelased ägedad naised.

Kohe peab ära mainima, et film on äraütlemata tobe ja kohati tundub, et McBride ja Best oleks justkui kaks varateismelist noort, kes filmi loomisel panustasid sellises vanuses kõige olulisemale: paljad tissid, rüütlid, koletised, osav naissõdalane Portmani näol ja rohked peenisenaljad. Mees ilma peeniseta, trofeeks võetud peenis ja naljad stiilis:

vangistatud naine: “Sa tahad mult süütust võtta, aga kas su peenis üldse toimib?”
kuri meesnõid: “Kui su vagiina on nagu mu käsi, siis ei tohiks probleeme olla.”

(Kui sul tekkis suule muie, siis see film on sulle)

Oleks ma praegu 14-aastane, siis ma ruigaks rõõmust. Praegusel hetkel laveeris terve film “äge-liiga tobe” skaala keskpaigus ja pahatihti kaldus just sinna viimase poole. Lisaks visuaalsele lapsikusele ratsustati ka kõnes rohkete cocksuckide, fuckide, motherfuckeritega. Kuigi peab möönma, et piduliku “nõid võtab neitsilt süütuse” peo kutsumine fuckeringiks oli päris hea. Ühesõnaga kui sa leiad, et sinus on veel 14-aastast poissi (ja siinkohal ma ei mõtle 14-aastaseid tüdrukuid, kelles on sõna otseses mõttes 14-aastaseid poisid sees, vaid täiskavanuid, kes lähevad ekstaasi lapsikuste peale), siis võib silma peale panna. Muul juhul soovitaks pigem hoiduda. Minus on sellist varateismelist küll ja sestap olenemata aegalsest käimasaamisest ja tüütust lõpust väga halba mekki suhu ei jäänud.

THE HANGOVER PART II

Posted in 2011, 4/6 - okei, komöödia, USA on June 27, 2011 by Kalju

Pohmakas 2 imdbb`s

Ameerika Ühendriigid

2011

lavastaja Todd Phillips

osades Bradley CooperZach GalifianakisEd Helms jt

Et blogi varjusurmast kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et ma poleks iialgi uskunud, et lapse saamine paneb kinoskäimisele totaalse põntsu. Ja totaalse põntsu all ma mõtlen totaalset põntsu. Viimased kinoskäigud jäid PÖFFi aega ja peale seda tuli sisse pooleaastane auk. Auk on seda uskumatum, et parematel aastatel kogunes külastusi märgatavalt üle poolesaja. Asi polnud huvipuuduses, kindlasti mitte. Pigem jäi passiivsus ajaressursipuudumise taha- kinoskäimine tundunuks kuidagi naispoole nöökimisena (kuigi tema käib iganädalaselt va beebikinodes). Ulmeline värk ühesõnaga ja pole lihtne see noore isa elu.

Ühesõnaga (Mr. Chow häälega): Bitches i`m back.

Remark: Vahepeal on isegi WordPress enda platvormi uuendanud. Ulme, ma räägin.

Muidugi polnud 24. juuni kõige pädevam päev harrastuse pöördesseajamiseks. Esiteks oli Artis kinni. Teiseks olid kinod täis kolmdeefilme, mida ma põhimõtteliselt ei taha näha. Kolmandaks oli filmvalik väga ahtake, sest pidi valima kitsas ajavöötmes olevate filmide vahel, millal ämm nõustus last vaatama. Ühesõnaga kitsa valiku hulgast langes liisk üle-eelmisel aastal mind pisarateni naerutanud Pohmaka järjele.

Valik oma uudsuselt täkesse ei läinud, sest Pohmakas kõndis häbitult varem sissetallatud rada. Tsiteerides Peter Bradshaw`d: Pohmakas on iseenda remake. Ja ega täpsemalt öelda ei saakski. Filmi tegevusliinis polnud mitte ühtegi uut ideed: Pulm, poissmeesteõhtu, uimastamine, mäluauk, kadunud sõber, ärajääda ähvardav pulm, puzzlekokkupanemine, probleemid kurjategijatega, stripiklubid ja nii edasi ja nii edasi.  Okei, Los Angeles asemel oli tegevuskohaks Tai ja sisuliselt kõik. Vahepeal tekkis küll tunne, et kui türastunud idiootideks Phillips ja muu vastutajaskond vaatajaskond peab. Eriti lõpustseeni ajal, kui üks kamraadidest leidis fotokast pildid ja tehti üks-ühele “Vaatame pildid üle, et pilt kokku panna ja siis kustutame need” stseen/lõputiitrid lahendus. Totaalne nomidaperset hetk.

Aga

Ei saa üle ega ümber sellest, et film on naljakas. Järgedele omaselt oli tegevustikule veidi vinti peale keeratud ja mitmel kohal see toimis (loe: naerutas) päris korralikult- näiteks joogisena aanusessesaamine või mölin munkadega või mässu tekitamine. Ja neid kohti oli veel. Ainult Zach Galifimidaiganesest oli tehtud totaalne ärahellitatud tossike, mistõttu Alani tegelaskuju esimese filmiga võrreldes väga nõrgaks. Millest on kahju, sest tegu on siiski suurima huumoripotensiaaliga näitlejaga seltskonnas. Kuid kokkuvõttes- kui äärmiselt labane sama tegevusliin üle elada, siis kõlbab vaadata küll.

 

 

THE OTHER GUYS

Posted in 2010, 5/6 - äge, komöödia, USA on November 4, 2010 by Kalju

Varuvõmmid imdb’s

USA

2010

lavastaja Adam McKay

osades Will Ferrell, Mark Wahlberg, Steve Coogan jpt.

Aasta 2010 on komöödiafilmide osas olnud lausa õudne. Linateosed mida natuke ootasin olid pettumused, rääkimata linateostest, mida ma ei oodanud. Ei ühtegi säravat pärli, ei ühtegi filmi, mida tahaks uuesti vaadata. Mis tänavusest aastast meenub: Mullivanniga minevikku- pettumus; Grown Ups- pidasin vastu umbes pool filmi, enne kui saalis väljusin; Erinevad tobedad romantilised komöödiad ja eeldada võib, et midagi on veel olnud, mis hetkel lihtsalt ei meenu. Võib öelda, et Jaerock Lee poolt juhatatud Lõuna-Korea Rändtsirkuse sõul Saku Suurhallis sain ma rohkem naerda kui kõigi tänavuste komöödiate ajal kokku. (Siinkohal kutsukski soovitama häid komöödiad tänavuse aastanumbriga)

vahemärkus: Mõtlesin, et vaatan kinode kodulehtedelt üle, mis filme ma tänavu vaadanud olen ja ma ei leidnud ühtegi viidet või kohta, kus oleksid kõik tänavused filmid ülesloetletud. Mismõttes nagu?

Nagu ikka elus, lööb välk selgest taevast. Välja arvatud muidugi juhud, kui me elu all mõtleme loodust- siis lööb välk pilvisest taevast. Igatahes. Varuvõmmid on olnud tänavusel komöödia-aastal meeldiv erand. Nimelt on tegu ühe vähese naljafilmiga, mis mind naerutada suutis. Korduvalt ja läbi filmi. Pinnas selleks just väga soodne polnud. Adam McKay eelmine film “Kasuvennad” oli piinlikult halb film ja peaosalised Wahlberg-Ferrel pole minu favoriitide hulka kunagi kuulunud. Pigem vastupidi.

Wahlberg ja Ferrell on vastastikku üle laua töötavad kaks New Yorki kontoripolitseinikku. Ferrelli tegelaskuju on paberimäärimist südamest armastav mees, kes veedab päevi nina arvutis ja hoidub kõigiti väljaspoole kontorit minemast. Wahlbergi tegelaskuju on klassikaline kõvamees, kes peale ülemaailmse spordistaari vigastamist on taandunud kontoritööle- samas on mehel kindel siht enda positsioon linna tippvõmmide seas taastada. Kuid kahjuks on tema plaanidel ees NYPD staarpolitseinikud Sam L. Jackson ja Rock. Kuid peale kahe staarvõmmi “ametist taandumist” satuvad Ferrell ja Wahlberg jälile ülemaailmsele finantspettusele.

Varuvõmmid ei proovi üle oma varju hüpata- film on täpselt nii tobe nagu võinuks karta. Aga pagan, Wahlbergi ja Ferrelli omavaheline keemia toimib suurepäraselt, dialoog on mahlane, film on täis tobedaid stseene (hääletu kaklus politseinike matusetel) ja liigub tempokalt. Lisaks toimivad politseinikeduo-ajab-koos-pätte-taga põnevuskomöödiad minu puhul alati. Vabalt võib olla, et praeguse seisuga naljakaim tänavu kinolevisse jõudnud film.

HAARAUTUVAN RAKKAUDEN TALO

Posted in 2009, 4/6 - okei, draama, komöödia, Soome on May 17, 2010 by Kalju

Hargneva armastuse maja

Soome

2009

lavastaja Mika Kaurismäki

osades Hannu-Pekka Björkman, Elina Knihtilä jt

Jube vaadata, mis juhtub ühe tõsise kaamos-ugrilasega, kui ta satub mitmeks aastaks soojale maale elama. Mika “Aki noorem vend” Kaurismäkil on käes materjal, millest saaks teha ühe korraliku kaamosteose, kus kõik tegelased kulgevalt tühjas elus paratamatu köiesurma suunas. Komponendid on ju olemas- lahutatud mees ja naine, gängsterid pohjois Virosta, prostituudid, kuritegevus, kummalised naabrid. Ja mida teeb nendest osistest päikese käes küpsenud Mitte-Aki Kaurismägi? Komöödia! Helvetti tai jumal autta. Nii need asjad siin laiuskraadil ei käi.

Mees on Soome elust totaalselt võõrdunud. Ma olen hotellidest töötades ja niisama Tallinnas ringi patseerides näinud kõik Soomlasi välja arvatud Mika Häkkineni ja nad kõik on joonud Gini või Karjala õlut. Mitte veini nagu antud filmis proovitakse tõestada. Vaadake kasvõi allolevat pilti:

Täiesti ebareaalne, eksole.

Hoopis reaalsem tera.

Aga muidu oli film täiesti okei. Vähemalt sai nalja. Filmi ülesehitus oli ka äge. Kui linateose esimene pool kubises kohmakates (sebimis)vestlustest ja pooleli jäänud seksuaalaktidest, siis filmi edenedes asjad edenesid ja asi päädis orgiaga, kus kõik panid kõiki. Mitte samal ajal ja samas ruumis, kui sa seda mõtled. Pervert.

Romantilise komöödia lahing: DATE NIGHT vs THE BOUNTY HUNTER

Posted in 2010, komöödia, romantiline on April 11, 2010 by Kalju

Põrgulik kohting vs Pearahakütt

Kuidas veetis minusugune heteroseksuaalne mees oma reede õhtu? Istusin pubis ja vaatasin jalgpalli. Olge nüüd. Istusin kodus ja vaatasin asjalikke filme. Oh, ei. Arutasin sõpradega maailma asju. Ei. Istusin neli tundi kinos ja vaatasin kahte tobedat romantlist komöödiat? Ding-ding-ding-ding, jackpot.

Jah, nii see on. Mingil kummalisel sisemisel sunnil sai tõepoolest vaadatud kaht kinos vähemal ja rohkemal määral laineid löövaid romkomme. See, et minu sisemine sund oli tegelikkuses mu naispoole sund pole antud hetkel oluline. Kuid kindlasti närib tuhandete inimeste hingi küsimus, kumb kahest filmist on parem. Et antud küsimusele vastus saada, peab appi võtma Ninja Robot patendeeritud romantilise komöödia testi.

Sisu

Põrgulik kohting- rutiini mattunud keskealine paar üritab oma suhet äärelinne kalarestoranis toimuvate kohtingute abil üsna ebaõnnestunult värskena hoida. Seekord otustatakse tegutseda teisiti ning Phil ja Claire suunduvad linna moodsaimasse restorani. Kohale jõudes nad avastavad, et söögikohas pole ühtegi vaba lauda. Et õhtu rikutud ei saaks omastab paar võõraste inimeste poolt kinni pandud laua. Peagi selgub, et laud oli kinni pandud kohaliku maffiapealiku poolt tagaotsitud paari poolt, keda nüüd aetakse nendega segamine. Nii peavad ontlikud paar kasutama kõiki oma oskusi, et politsei ja kujategijate eest põgenedes ellu jääda ja oma nimi puhtaks pesta.

Pearahakütt- rahahädas Milo teenib elatist kohtust eemalehoidavate inimeste vangitoimetamisega. Ühel päeval saab pearahakütt endale tööotsa, mille sisuks on oma endise naise Nicole`i trellide taha toimetamine. Sellega ei suuda ajakirjanikust naine mitte kuidagi leppida, sest ta on jälile jõudmas valguskartvatele sündmustele. Nii peab ekspaar kasutama kõiki oma oskusi, et politsei ja kurjategijate eest põgenedes ellu jääda.

Tehtud-nähtud shit mõlemal juhul elik 0,5 – 0,5 viik

Naljad

Põrgulikus kohtingus oli 3 nalja, mille peale ma naersin. Näiteks nägusid tegev ja karjuv kumminäoga neeger toimib minu puhul alati. Pearahakütt jäi minu naerutamise osas nullile.

Põrgulik kohting 3- Pearahakütt 0

Meespeaosad

Steve Carell mõttetu mehena on naljakas, Gerard Butler pearahakütina pole. Nii lihtne see ongi.

Põrgulik kohting 1- Pearahakütt 0

Naispeaosad

Tina Fey on äge keskealine naine. Aga me ei lähe ju kinno ägedaid keskealisi naisi, vaid tisse vaatama. Ning Anistoni tissid rokivad!

Põrgulik kohting Tina Fey ägeduse eest 0.5 punkti -Pearahakütile kahe Anistoni tissi eest 2 puntki.

Kõrvalosalised

Ma ei kujuta ette kustkohast Pearahaküti tegijad kõik need kõrvalosalised kokku krabasi. David Caruso nimelisest halbade näiteljate klubist? Üks andetud ja tobedam kui teine, tõesõna. Eriti häiriv oli vuntsidega kõrvalosatäitja, kelle nime ma isegi ei vaevu imdb`st vaatama. Mees üritas kogu hingest nalja rebida, aga tegelikkus oli tegu ühe häirivama ja tüütuma kõrvaltegelasega läbi aegade.

Vastupidiselt Pearahakütile, suutis Põrgulik kohting 100% täkkesse panna. James Franco ja Mila Kunis on niigi kindla peale minekud. Suvalise vene modellimõõtu naise, kelle ainuke rida on “teie meiga seksi tegema?” sissetoomine oli risk, mis õigustas. Aga isegi Mark Wahlberg oli terve filmi palja ülakehaga patseerinud ja “ma olen äge” suhtumisega detektiivina lahe. Jah, te lugesite õigesti- Mark Wahlberg oli lahe.

Põrgulikule kohingule Kunise, Franco, “teie meiega seksi tegema” näitsiku ja Wahlbergi eest 4 punkti, Pearahakütile 1000 tobeda kõrvalosalise eest -1000 puntki.

Filmi lõpplahedused

Igavad ja mõttetud. Kõik pahad on katusel ja ühtäkki tuleb politseihelikopter, mis nad kinni võtab versus veel klassikalisem tulistamisstseen laohoones.

0-0

Imaluse miinuspunktid

Mõlemad filmid suutsid üllatavalt hästi vältida liigset imalust ja sestap mõlemale ka ainult 5 miinuspunkti.

Muu

See kategooria on olemas vaid seepärst, et mu hindeskaalas pole Pearahaküti väärilist hinnet elik -1003,5 ja seetõttu saab film 1004,5 punkti niisama.

Lõppskoor

Põrgulik kohting 4/6 ehk okei

Pearahakütt 1/6 ehk uskumatu kräpp

I LOVE YOU PHILLIP MORRIS

Posted in 2009, 4/6 - okei, komöödia, USA on March 26, 2010 by Kalju

Ma armastan sind Phillip Morris imdb’s

USA/ Prantsuse

2009

lavastajad Glenn Ficarra ja John Requa

osades Jim Carrey, Ewan McGregor, Leslie Mann, Rodrigo Santoro jpt.

Tõsielusündmustel põhinev romantiline komöödia. Ontlik pereisa Steven otsustab peale autoavariid kapist välja tulla ja avalikult mehi trukkima hakata. Kuid luksusliku homoelu elamine pole naljaasi. Iga kuu peab muutuva moega kaasaskäivaid rõivaid ostma ja kulda-karda kokku ajama. Nii hakkab Steven raha kokku kühveldama erinevate pettuste ja pattustega ning satub peagi Rootsi kardinate taha. Ühel päeval  leiab Steven trellide ja müüride vahelt mõtte- ja orientatsioonikaaslase Phillipi ning peagi on Steven taas pillava elustiili nõiaringis.

Esiteks tekitab filmi nimi minus ikkagi kummastust, kuidas tobetolerantsed Ameeriklased selle läbi lasid. Ma armastan sind Phillip Morris on ju kukesammu kaugusel nimedest I love you Lucky Strrike ja Las ma pahvin sind kopsu, Marllboro.

Teiseks on tore näha, et kunagine kumminägu Jim Carrey on samm-sammult sammumas tõsiseltvõetavuse poole. Okei, antud film pole küll Eternal-Sunshine-of-spotless-mind-tõsine, kuid tsipake oli tegelaskujus mitmeplaanilisust, mille Carrey välja kandis. Kuigi antud filmis tegi Jim siiski oma kurikuulsaid Ace Ventura lõustasid, kuid ainult viivuks ja see ei hakanud häirima. Minu silmis, kes ma homodega puutun kokku ainult Ringvaadet ja Marko Reikopi nähes, ongi omasooiharad säherdused kelkivad ja veiderdavad. Või siis Ewan McGregori sugused hellad mehed, kes lähevad tugeva tuule käes pooleks. Ühesõnaga näitlejad mängisid neile elu ja stsenaristide poolt kätte antud stereotüübid nunnult välja.

Kolmandaks- lugu ise oli üllatavalt kaasahaarav ja mõnusate süžeepööretega. Kuid eks see kipu elus nii olema, et saatus või jumal või kesiganes neid asju meil siin korraldab on parem stsenarist kui mõni stsenarist. Naer, nutt ja mõtlemapanevus jalutavad käsikäes mööda valget kinolina.

Neljandaks- mismõttes kannab Steven Jay Russel korduvate põgenemiskatsete ja pettuste eest 144-aastast vanglakaristust? 144-aastat. 144. Kui ma Eesti läheks ja õhkaks Toompea, siis ma ei saaks ka nii palju.