Archive for the nukufilm Category

FANTASTIC MR. FOX

Posted in 2009, 5/6 - äge, Ühendkuningriigid, nukufilm, USA on January 20, 2010 by Kalju

Fantastiline Härra Reinuvader imdb’s

USA/UK

2009

lavastaja Wes Anderson

tegelaste hääled: George Clooney, Meryl Streep, Jason Schwartzman, Bill Murray, Willem Dafoe, Owen Wilson, Michael Gambon jpt.

Mis toimus?

Vahelduseks viskas Wes Anderson näitlejad nurka, hakkas nukkudega mängima ja nõksutas valmis Roald Dahli lasteraamatul põhineva nukufilmi Fantastiline Härra Fox. Kes raamatut ei tea, siis lühidalt on lugu selline: rebane varastab kolmelt kurjalt talunikult söödavat-joodavat ehk liha ja siidrit. Talunikud saavad kurjaks ja proovivad rebasele kätte maksta, kuid lõppeks saavad kätte vaid sabatuusti.

Mis ei meeldinud:

Lõpp venis ja venis ja venis ja lõpuks ei saanudki midagi põnevat.

Mis meeldis?

The Life Aquatic With Steve ZissouThe Royal Tenenbaums ja The Darjeeling Limitedi (viimane neist on minu meelest vaat et üks eelmise kümnendi lahedamaid filme) lavastaja viskab lauale needsamad trumbid, mis tema varasemates filmides on olnud: lennukas tegevustik, humoorikad dialoog, tugev näitlejaskond, eriskummalised tegelaskujud ja sellele kõigele lisaks maru ägeda väljanägemisega nukud. No tõesti, sihvakad rebased jooksmas mööda pastelseid taluõuesid, metsaloomad kaevumas maa-all ja nii edasi ja nii edasi. Tõsiselt fanki näeb kogu kompott välja. Lisaks on filmis nii palju väikeseid ja lahedaid detaile, mida ei hakka siin üksipulgi välja tooma. Või noh, näiteks see kuidas paduinimlikult käituvad loomad söövad nagu loomad. Ah, huuj saite aru, mida ma öelda tahtsin, kui te filmi pole näinud, eksole.

vile-vile-klik-klik ja äge film.

PÖFF 2009: MARY AND MAX

Posted in 2009, 6/6 - klassika, animatsioon, Austraalia, nukufilm, PÖFF 2009 on November 6, 2009 by Kalju

maryjamaxposterMary ja Max imbd`s

Austraalia

2009

lavastaja Adam Elliot

hääled Toni Collette, Philip Seymor Hoffman, Eric Bana jt.

klassika

Viimastel aastatel on normiks saanud, et aastas näeb ilmavalgust ja lööb laineid üks eripärase väljanägemise ja tugeva süžeega animatsioon. Eelmisel aastal oli selliseks juutide Waltz with Bashir ja kaks aastat tagasi Persepolis. Tänavuse aasta animatsioonilaksuks võib vabalt olla maakera kuklapoolel valmistatud lugu kahest kirjasõbrast- Mary`st ja Maxist. Okei, võrdlemine kahe eelmainitud teosega on väga meelevaldne, sest Mary and Max on nii sisult kui ka vormil hoopis teiselaadne tükk ja liiatigi on filmiaasta alles poole peal. Kuid tõestisündinud sõjakoleduste ja eneseleidmise asemel on tegu südamliku ja kurva looga kahest sotsiaalse elu hammasrataste vahele jäänud inimesest. Algustiitrites on küll kirjas “based on true story”, kuid näidake mulle tänapäeval filmi, kus säherdust klauslit juurde pole poogitud.

Mary Daisy Dinkle on noor Austraalia tüdruk, kes elab koos teepakitehases teepakkidele nööre kinnitava isa ja päevast-päeva alkoholiuimas viibiva kriketifanaatikust emaga. Noor tüdruk, kelle ainsaks sõbraks on kukk, elab üsna õnnetut ja üksikut elu. Ühel päeval poes olles, kui ta ema järjekordselt sealt asju “laenamas” on, tekib Mary pähe küsimus, kas ka Ameerikas sünnivad lapsed õllekannust nagu Austraalias. Nii haarab neidis telefoniraamatu ja valib sealt välja täiesti suvalise nime, milleks saatuse tahtel on Max Jerry Horovitz (Hoffmanile sületäis lilli selle häälesoorituse eest!). Max on kummaline mentaalsete häiretega mees, kellel tekivad ootamatuste peale paanikahood, kes ei suuda emotsioone väljendada, kes ei saa inimeste näoilmetest aru ja nii edasi ning tänu sellele elas väga üksikut ja kurba elu. Nii leiabki New Yorgis elav Max ühel pärastlõunal enda postkastist kirja, kus Mary tutvustab ennast, räägib endast lühidalt ja on küsimus “Kas teil Ameerikas sünnivad ka lapsed õllekannust?” Kahe täiesti erineva, kuid samas sarnase inimese kaugsõprussuhe oli alanud.

Plastiliinifilm Max and Mary näeb üllatavalt lahe välja-  Wallace ja Gromit väikese kiiksuga oleks ehk perfektseim definitsioon. Tegelikult võiks öelda isegi, et suure kiiksuga, sest tegelaskujud ja erinevad pisidetailid lihtsalt näevad lahedad välja. Kogu olustiku hallus ja pruunsus loob filmile väga hea sünge meeleolu. Jah, see film on sünge ja kurb, täiskasvanutele mõeldud lugu üksindusest ja sõprusest. Kuid samal ajal on see film ka meeletult naljakas ja jabur. Näiteks lõik Maxi kirjast Maryle: “On ainult üks asi, mida ma sooviksin muuta enda juures. Ma tahaksin suuta nutta, kuid nutmise asemel tulevad ainult grimassid. Ma nutan küll sibulaid lõigates, kuid see pole see. Aga mis su 5 lemmikkõlaga sõna on? Minu top 5 on oinkment, bumblebee, Vladivostok, banana, testicle.” Selliseid imelikke pisikesi üleminekuid on film triiki täis ja need on lihtsalt geniaalsed. Nagu ka kogu ülejäänud filmikompott. Ninja Robot soovitab.

maryjamax

MUUMI JA VAARALLINEN JUHANNUS

Posted in 2/6 - halb, 2008, nukufilm, Soome on June 5, 2009 by Kalju

Muumi ja vaarallinen juhannus posterMuumi ja vaarallinen Juhannus

Soome

2008

lavastaja Maria Lindberg

halbOn kahte sorti lastefilme: need, mis mõeldud ainult lastele ja need, mis vaatamisväärsed nii lapsele kui ka täiskasvanule. Muumide ohtlik Jaanipäev läheb esimesse kategooriasse- jube igav ja tüütu film. Ainuke lahe tegelane oli ringi hääletav ja piibust kanepit tõmbav Nuuskmõmmik (oli vist selline nimi tüübil). Sel mehel oli ränk onglema narkootikumidega! Kõiksugu probleemide ettekerkimisel pani tüüp piibu ette ja võttis aja maha. “Mina sa päästa oma isa, ma jään siia paati piipu tegema”. Ja siis ühes trippimishoos mees laamendas pargis ja varastas 10 last. Politseikroonika, mitte lastefilm.

Muumi ja vaarallinen juhannu

CORALINE 3D

Posted in 2009, 3d, 5/6 - äge, fantaasia, nukufilm, USA on February 11, 2009 by Effu

Ameerika Ühendriigid  2009
lavastaja: Henry Selick
stsenarist:  Henry Selick (Neil Gaiman’i raamatu põhjal)
osades: Dakota Fanning, Teri Hatcher, Keith David jpt.

coraline11

Coraline kolib oma vanematega suurde vanasse majja ja kuna ta vanemad on koguaeg ninapidi tööasjades hakkab uudishimulik plika majas ringi vaatama. Nii avastab ta ühes toas tapeedi all väikese ukse, kuid see on kinni müüritud. Pettunult läheb ta magama, öösel aga näeb majas hiiri ja neile järgnedes leiab salajase ukse tagant parallelse maailma. Kõik oleks just kui samamoodi, kuid kõigil on nööbid silmadeks ja tema teine ema ja teine isa on palju lõbusamad ja tahavad mängida ja teevad kõike muud toredat. Teine maailm tundub parim koht maailmas, kuid see kõik võib petlik olla. 

Film näeb ülihea välja. Selline mõnusalt sünge ja samas ilus ja värviline. Nii palju on vaeva nähtud kõigi pisemategi detailidega ja fantaasia on piiritu. Kuna tegemist on nukufilmi mitte animatsiooniga, siis ma isegi ei julge ette kujutada millist vaeva selle tegemine nõudis. Ja siis veel need tegelased: uudishimulik siniste juustega plikatirts Coraline, töösse mattunud aianduskataloogi kirjutavad vanemad, tüütu ja ülijutukas naabripoiss Wybie (why-were-you-born), hiiretsirkust treeniv ja peete armastav venelasest naabrimees mr Bobinsky, šoti terjereid armastavad briti vanaprouad ning rääkiv must kass. Tõeliselt mõnus kompott. Natuke nalja, parasjagu jubedust ja palju, palju silmailu. 

Kahjuks ei olnud tegevustik just nii kaasahaarav kui oleks lootnud, poindini jõudmine võttis üsna kaua aega ja lõpp tuli väga kiiresti. Samas aga olid 3D effektid päris uhked ja pildilise poole pealt oli kõik väga super. Ja kindlasti ei ole tegemist vaid lastele mõeldud filmiga, kõigil tasuks ikka ära vaadata. 

coraline21