Archive for the thriller Category

THE GHOST WRITER

Posted in 2010, 5/6 - äge, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, thriller on April 6, 2010 by Kalju

Variautor imdb`s

Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa

2010

lavastaja Roman Polanski

osades Ewan McGregor, Pierce Brosnan, Olivia Williams jt.

Ajaks kah oma blogi üle pika aja pöördesse. Viimasel ajal pole  kinokülastusi just palju siginenud, aga midagi on ikka tilkunud. Näiteks sai mõni aeg tagasi vaadatud Roman Polanski viimast linateost Variautor. Eks näis, kas see film on mehel seni viimane või jääb üleüldse mehe viimaseks. Nimelt on hallipäine mees paksu supi sees, sest juhtus kolmkümmend aastat tagasi ühel läbul hullama endast kolmkümmend aastat noorema näitsikuga. Nüüd istub Poola-Prantsuse vanahärra Šveitsis koduarestis ning ootab, mis edasi juhtuma hakkab.

Film ise on täiesti mõnus vanakooli põnevik. Miskipärast on noortel lavastajatel ettekujutus, et filmi teeb pinevaks 10 relvastatud hiinlast, kes ajavad peategelast taga majas, kus kohe plahvatab pomm. Kõigele sellele vilistas 76-aastane härrasmees läbi esihammaste ja tegi põneva filmi, kus plahvatused ja lendavad kuulid suudab isegi väga ebaõnnestunud saekraatrimees ühe käe näppudel üle lugeda.

Briti endine peaminister Adam Lang (Brosnan) sai Maire Aunaste ja Reet Linna elulooraamatutest sellist innustust, et otsutas ka ise oma memuaarid kaante vahele panna. Peale eelneva kirjanik/variautori hukkumist pakutase Ewan McGregori tegelaskujule (kelle nime filmis ei mainita kordagi) oma eelkäija töö jätkamise võimalust. Peale mõningast kaalumist võtabki tasane kirjatsura töö vastu ja sõidab Ühendriikides resideeruvale Langile eraldatud rannamajja. Kuid peale paari päeva koos Adam Langi, tema veetleva naise (Williams), milf-sekretäri (Catrall) ja muude töötajatega avastab variautor, et tema eelkäija surmas ja Langi minevikus on midagi väga kahtlast ning töö on ohtlikum kui öises Lasmamäel Eesti lipuga ringi laveerimine. Ühesõnaga asub kirjanik asja uurima ning mässib ennast paksu supi sisse.

Näitlejate valikuga suutis Polanski väga täppi panna. Pierce Brosnan on Bondijärgselt üsna sügavas identideedikriisis olnud ja mänginud nii muusikalides kui ka kodutut hobusmeest lastefilmides. Kuid tugevate Tony Blairi mõjutustega Adam Langi  tegelaskuju passib Brosnanile väga hästi. Eriti nauditavad on kahe vastandliku tegelaskuju- poliitiku ja kirjaniku ehk Brosnani ja McGregrori dialoogid. Esimene neist on kunagine kõige poolt armastatud ja nüüd terve riigi poolt vihatud egomees ja teine lihtsalt rahulik ja flegmaatiline Ewan McGregor nagu ta kõikides viimaste filmides on. McGregoriga on üldse huvitav lugu. Peale seda, kui uimsilmse noormehena Trainspottingus filmimaailma ukse jalaga lahti lõi ja paar aastat hiljem täitis iga noor poisi unistuse elik mängis Tähesõdade filmis, on Ewan pea eranditult mänginud õrna ja nohiklikku pussymeest. Aga juhtub ka parimates peredes.

Üldiselt peab ütlema, et Polanski oskab. Kõik on pisidetailideni paigas, alustades kaameratööst, lõpetades oskusliku pinge kruvimisega. Film, kus müsteeriumi lahendamise võtmerollis on GPS ja lõpplahend Hitchcocklikult kaadri taha. Mõnus.

Advertisements

SHUTTER ISLAND

Posted in 2010, 6/6 - klassika, thriller, USA on March 12, 2010 by Kalju

Suletud saar imdb’s

USA

2010

lavastaja Martin Scorsese

osades Leonardo DiCaprio, Mark Ruffalo, Ben Kingsley, Michelle Williams jpt.

(Jutu sees on spoilerid. Olen hoiatanud.)

Minu silmis pole signor Scorsese kunagi ebajumala staatusesse tõusnud. Pigem näis mehe jaks aasta-aastalt raugevat: Aviator oli suures plaanis nüri linateos ja maailma ägedaimt põneviku, Mou gaan dou põhjal the Departedi suguse kräpi kokkuvorpimist lubasin ma vanahärrale mitte iial andestada. Kuid raamatu Mystic River kirjutanud Dennis Lehane`i teose Shutter Island põhjal vändatud filmiga suutis Scorsese mind toolilt pikali lüüa.

Kaks FBI agenti, Teddy (Di Caprio) ja tema uus paarimees Chuck (Ruffalo), lähevad uurima müstilist kadumislugu Shutteri saarel. Saarel asuvast range režiimiga vangla/vaimuhaiglast põgenes kummalistel asjaoludel patsient ning kuna saarel lahkumine on pea võimatu, siis peab kadunud naine siiani veel kuskil saarel viibima. Kuid mida sügavamale uurimine viib, seda segasemaks läheb kogu lugu. Näib, et patsientidega tehakse ebainimlikke katseid ja lisaks hakkab Teddy peale kohalikelt arstidelt saadud ravimite manustamist nägema segaseid unenägusid (unenäod on loomulikult holokausti teemalised).

Suletud saar proovib igati olla mindfuck elik maakeeles ajusid keppiv linateos. Vihjeid loobitakse rohkelt mõlemast varrukast ja vaataja asi on neist õigeid välja noppida ning segasesse puslesse susata. Paljud inimesed (näiteks filmiveebis) heidavad filmile ette selle läbinähtavust, kuid õnneks ma nii vaheda mõistusega pole ning olin peaaegu lõpuni põnevil. Mingil hetkel tuli kahjuks vihjete üledoos ja siis oli selge, mis sadamasse antud film tüürib. Samas võiks suhtumise “film oli läbinähtav” korral  99,9% filmidest maha tampida.

Kuid jättes kõrval loo, kui sellise, ka sellisel juhul on tegu suurepärase filmiga. Kui näitlejate esitus midagi seninägematut polnud, siis kõik muu oli tõepoolest geniaalne. Kaameranurgad. Olustik. Muidugi ka muusika, mis oli äärmiselt kummitav ja väga hästi pinget üles kruviv. Kogu kompotiga on mindud justkui paarkümmend aastat tagasi, Hitchcocki aegadesse. Ja mulle on see mokkamööda.

Ma ei mäletagi, millal ma viimati tulin kinost välja vaimselt maha tambituna. Kuid Shutter Islandi filmist välja tulemine võttis mul mitu head minutit. Samuti ma ei mäleta, et mul kunagi varem oleks kinos külmavärinad tulnud, aga stseen märksõnadega “vesi ja lapsed” suutis seda miskipärast teha.

PUSH

Posted in 2/6 - halb, 2009, sci-fi, thriller, USA on March 29, 2009 by Effu

Ameerika Ühendriigid, 2009.
lavastaja Paul McGuigan.
osades Djimon HounsouDakota Fanning, Chris Evans, Camilla Belle jpt.

halb

push1

Filmi tegevus tõimub rahvast täis Hong Kongis, kus redutavad erinevate võimetega inimesed. Peidavad nad end valitsuse salaorganisatsiooni eest, mis tahab neist ülivõimsat armeed moodustada. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks objektide liigutamine, tuleviku nägemine, mälu kustutamine, teistele oma mõtete pähe panemine jne jne. Kui üks selline katsealune neiu haiglast põgenema pääseb ja jõuab endaga kaasa haarata veel kohvri mis sisaldab midagi, mida valitsus tagasi tahab ja jooksus olevad isikud sooviks kasutada organisatsiooni vastu, algab meeletu kohvriotsing kõiki võimeid kasutades. 

Kui alguses tundub, et kõik need erinevad võimed ajavad pea ringi käima ja kuidagi ei saa aru, kes on kes. Siis sellele on filmitegijad eriti lihtlabase lahenduse mõelnud. Iga uus ekraanile ilmuv tegelane lihtsalt kasutab kohe oma võimet, et selge oleks kes ta on. Kas või hõljutab lihtsalt midagi oma peopesa kohal, et ikka selge oleks, et tegemist on “nihutajaga”. Väga mage. 

Muidu üritab film igal võimalusel hästi lahe olla ja isegi üks kohustuslik armulugu on sisse pigistatud. Üldiselt on aga filmis kõike liiga palju, eriti supervõimeid. Ja tänu sellele aasia perekonnale, kes samuti miskipärast kohvrit ihaldavad, saab filmist kohati nagu mõni aasia komöödia (vaata allolevat pilti).

Filmi lõpp jätab aga selge vihje, et ka järg on tulemas. Ei tea kas  seda ikka on vaja.

push2

CHUGYEOGJA

Posted in 2008, Lõuna-Korea, thriller on December 10, 2008 by Kalju

Lõuna-Korea, 2008
lavastaja: Hong- Jin Na
osades: Tung-seok Kim, Jung-woo Ha, Yeong-hi Seo

Chugyeogja

Tänavune PÖFF jäi kuidagi eriti magedaks. Pooleteise nädala jooksul nägin 4 filmi. 4 filmi! 4 filmi filmifestivalil, mida sai mitu kuud oodatud. Oijah, ma olen endas ikka väga pettunud. Samas enda vabanduseks võin öelda, et nii mitmedki asjad tulid vahele ja vahepeal kummitas ka ajapuudus. Aga egas midagi, peab talve jooksul enda PÖFFi tegema, kus vahelejäänud pärlid kodustes tingimustes teki all ära vaatan.

Selle aastane PÖFF lõppes minu jaoks neljapäeval linastunud Lõuna-Kores filmiga Chugyeoja/Tagaajaja. Kui endisest politseinikust kupeldajal Jung-ho`l kaob ära järjekordne hoor, otsustab mees asja uurima hakata. Kadunud tüdrukute jälgi ajades jõuab ta Young-min nimelise friigini, kelle ta julmalt läbi peksab ning mistõttu mõlemad üsna kaootilisse politseijaostkonda jõuavad. Young-min tunnistab ootamatult üles, et ta on kümneid inimesi tapnud ja arvatavasti on tema viimane ohver veel elus. Samas pööravad politseinikud enam tähelepanu linnapead väljaheidtega loopinud noormehele ning seetõttu otsustab Jung-ho ise oma hingevaakuva hoolealuse üles otsida.

Enne filmi vaatamist olin siit-sealt üht-teist filmi kohta lugenud ja valdavalt räägitakse sellest filmist ainult head või lausa ülivõrretes. Ja kuna mulle üldiselt Korea põnevikud meeldivad, siis oli oodata tugevat filmielamust. Peab tõdema, et mina sellest kiidulaulukoorist aru ei saa. Minu silmis on debüütlavastaja Hong- Jin Na käitunud esmakordselt Soome laeval rootsi laua äärde sattunud Eesti maamehega, kes proovib sisse ahmida kõike, mida ta näeb. Nii proovib see film olla samal ajal teistsuguse nurga alt näidatav thriller, must komöödia, väriseva käsikaameraga üles võetud actionfilm, verdtarretavate stseenidega põnevusfilm, draama jne. Minu arvates polnud film mitte üheski kategoorias hea- polnud põnev, polnud naljakas, polnud kurb, polnud piisavalt rõve. Kui korraga tundus, et film hakkab põnevaks minema, siis kohe tõmmati tempo alla. Kuradi närvidele käis. Ja siis veel see filmi pikkus… Kui sulle see film meelib, siis sa kindlasti naudid iga hetke sellest kahest tunnist, aga ma hakkasin mingi hetk filmi lõppu ootama. Aga ei, ikka pidi mingi uus tobe pööre tulema.

2,5/5

Chugyeogja

LOS SIN NOMBRE

Posted in 1999, thriller on November 5, 2008 by Kalju

Nimetud
Hispaania, 1999
lavastaja: Jaume Balagueró
stsenarist: Jaume Balagueró (Ramsey Campbelli loo põhjal)
osades: Emma Vilarasau, Karra Elejalde, Tristán Ulloa jpt.

Lugu paari lausega:

Ühel päeval saab naine kõne politsenikelt, et tema kadunud tütre tundmatuseni muundunud laip on üles leitud. Viis aastat hiljem saab sama naine kõne oma kadunud tütrelt, kes kinnitab, et ta on elus ja kes kutsub oma ema endale appi. Nii hakkabki ema koos ekspolitsenikuga asja uurima, kuni samm-sammult selgub, et asja on seotud ususekt “Nimetud”

Kuidas oli:

Film oli üles ehitatud praegu populaarsete Jaapani õudusfilmide vaimus. Pinget üles kerivas tegevustikus jõutakse samm-sammult tõele lähemale, peategelased näevad verdtarretavaid unenägusid, kogu tegevustik on kergelt müstiline ja samas väga creepy. Ehk ainus suurem erinevus selliste Jaapani õudusfilmide (ja nende remake`idega) oli see, et pahaks tegelaseks polnud surnud inimese vaim või mida muud säärast vaid reaalsetest inimestest koosnev ususekt. Ja mulle see meeldis.

Filmi nõrgimaks küljeks oli lõpp. Idee iseenesest oli suurepärane (äärmusesse viidud kurjas hävitab ennast), aga teostus oli liiga pinnapeale. Miks peab poolteist tundi väga meisterlikult pinget üles kruviv film lõppema kahe minuti sisse topitud kiire dialoogiga?

Ja omaette vaatamisväärsus oli ka ususekti vangistus olnud juht (keda näidati filmis küll ainult 2 minutit), kes nägi välja täpselt nagu Heath Ledgeri poolt mängitud Jokker 40 aastat vanemana.

3/5