Archive for the ulme Category

INCEPTION

Posted in 2010, 5/6 - äge, põnevik, ulme, USA on August 9, 2010 by Kalju

Algus imdb`s

Ameerika Ühendriigid

2010

lavastaja Christopher Nolan

osades Capri saare Leonardo, Ellen Page, Joseph Gordon-Levitt, TomHardy jne.

Hola kallid blogilugejad. Kuna suvi hakkab ühele poole saama, siis oleks viimane aeg blogilt tolm pühkida ja see läikima lüüa. Suvel vaikselt tunti muret, miks ma ei kirjuta, aga olgem ausad- kes see suvel ikka viitsib kinos käia. Oleks vähemalt nii palju rahhi olnud, et ostukeskuse katusel linateoseid vaadata, aga kus sa sellega. Paar filmi on viimase kaks pluss kuuga tilkunud ja eks ma nende kohta jõudu- ja mälumööda proovin paar rida kirja panna. Üldiselt muidugi see “räägin ainult kinos nähtud filmidest” nagunii ei toida piisavalt, et hea rütmiga kirjutada ja lehelanguse ajal peaks veidi areaali laiendama. Aga see on juba tulevikuteema.

Ning mis filmiga oleks paslikum alustada kui  filmimaailma alustalasid painutanud, visuaalset massorgasmi tekitanud ja üleüldse läbi aegade parimast filmist Algus. Päris sümboolne nimi, eksole. Alustama peaks tegelikult sellest, et eelpool mainitud kiitused on muidugi ülepaisutatud nagu viimasel ajal ikka Hollywoodi suurteoste puhul kombeks on. Kõigepealt Dark Knight, siis Avatar ja nüüd Inception- kõigi puhul sama stoori. Tähelepanuväärne on loomulikult see, et antud triost kaks on härra Nolani sünnitised. Mina Nolani fenomenist aru ei saa, aga kuna härrasmehe looming märjutab nii paljusid pükse, siis peab tegu ühe andeka lavastajaga olema. Ja küllap ta ongi.

Kui on veel inimesi, kes pole Algust näinud, siis lühidalt võttes on tegu animatsioon Paprika, Matrixi, Fountaini, matrjoškade (siinkohal rahustan oma pervertlugejaid- ma ei mõtle sellega Ida-Euroopa hooradest rääkivat sarja, vaid matrjoškalikult ülesehitatud unenäomaailma) ja suvalise põneviku sümbioosiga. Filmi keskmes on väike pätibande, kes uimastab tellimuse peale inimesi ja tungib nende unenägudesse, et teadvuse tagatubadest kätte saada vajalik informatsioon. Ühel päeval avaneb Cobbil (DiCaprio) võimalus teha oma (viimane) töö, mis tagaks talle juurdepääsu oma laste juurde. Kuid nagu ikka on antud töö täis karisid ja ohte ja on keerulisem kui kunagi varem. Mängu tuleb ka veidi traagilist armustoorit, nagu ikka, ja lühidalt selline film ongi.

Ja mõned inimesed ütlevad, et Algus oli keeruline, lausa intelligentne film, kus pidi pingsalt kaasa mõtlema. Kammoon. Isegi mu naispool, kellele ma tavaliselt pean Shrekide ja Toy Storyde tegevusliine lahti seletama, mõikas antud filmi lennult. Võib-olla oli asi selles, et järjepidevalt nämmutati “me oleme nüüd selle inimese unenäos ja lähme teise inimese unenäkku ja meil on nii palju aega” teema üksipulgi lahti. Küllap oli Nolanil hirm nahas, et mõni 13-aastane kinokülastaja ei saa äkki filmist aru ja parem oleks ka talle mõistupärane olla.

Tugrikuid ja eurosente viskaks aga näiteljaskonnale, kes vähesest ettekirjutatust  pigistasid välja maksimumi. Tommy Solomon on koos pooleteist aastat armastusega saanud jala põlvest saati filmimaailma tippliiga ukse vahele, mis on tore, sest Gordon-Levitt on lahe. Samamoodi ka Ellen Page, kes on nunnuim asi Hollywoodis peale Scarlett Johanssoni tisse. Leonardo Di Caprio fenomen endale eranditult head filmid, mida Inception kahtlemata ka on, valida on kadestamisväärne.

Filmi visuaalne pool oli äge. Õigemine kreenis hotellis toimunud kaaluta oleku võitlusstseen oli äge ja tekitas “ahah, vot sellist värki ma polegi varem näinud” tunde. Mis on iseenesest juba saavutus omaette. Ega muulegi äktsioonile midagi ette heita ei saa, kuigi mulle hakkas ühel hetkel “heade poole tulistatakse miljard kuuli,aga keegi pihta ei saa” Hollywoodlik märul närvidele käima. Mõttetu veerandtunniste lumelpaugutamiste, auto jälitamisstseenide jne jura oleks võinud vabalt olemata olla ja selle asemel veidikene enam tegelastesse süüvida ja pinget kruvida. Samamoodi häiris mind terve filmi ajal, et kogu suure ja unenäolises maailmas toimuva tegevustiku taga oli lihtsalt ühe suurkorporatsiooni soov konkurendi ninamees rivist välja lüüa ja ühe õnnetu härrasmehe veel õnnetum armulugu. Kui juba suurfilmi teha, siis võiks temaatika olla veidi kõikehõlmavam. Kuid see on juba minu isiklik personaalne vigin. Aga kokkuvõtlikult Inception vägagi sarnase temaatikaga ja mindfuckima Leo teisele tänavuse aasta filmile elik Shutter Islandile vastu ei saa.

THE FOURTH KIND

Posted in 2/6 - halb, 2009, ulme, USA on February 9, 2010 by Kalju

Neljanda astme kontakt imdb’s

USA

2009

lavastaja Olatunde Osunsanmi

osades Milla Jovovich, Elias Koteas, Hakeem Kae-Kazim jt.

Kui sa alles plaanid seda filmi vaadata, siis põgene mu blogist ja ära loe mitte midagi selle filmi kohta!

Põgenesid juba?

Neljanda astme kontakt on täpselt nii kaua kaasahaarav kuni sa usud, et filmis on kasutatud tõsielulisi heli- ja kaamerasalvestisi. Mina tühjalt lehelt kinno läinuna ja Milla Jovovichi “filmis on kasutatud dokumentaalkaadreid” juttu sinisilmselt uskununa olin esimese pooltunni ekstaasis. Üsna hirmuäratava väljanägemisega doktor Tayler rääkimas oma patsientidest. Tema poolt üles võetud kaadrid hullunud inimestest, kes mingil imeliku aje mõjul hulluvad psühhiaatritoolis, röökides midagi öökullist, kes neid öösiti aknast jälgib ja kes koju jõudnuna tapavad end ja oma perekonna. Mõtlesin endamisi, et mehed ja naised on äärmiselt huvitava materjali kokku kraapinud ja päris ägeda filmi teinud. Pooltunni möödudes sain ma aru, et “tõeliste dok-lindistuste” asemel vaatan ma Blairi nõiafilmi vaimus tehtud võltsi kräppi tulnukatest, kes käivad maal lapsi röövimas ja sumeri keeles jahumas. Ja sellisena on see film nõrk- pole õiget lugu, pinget ega õõva.

THE BOOK OF ELI

Posted in 2010, 3/6 - mõttetu, põnevik, ulme, USA on January 26, 2010 by Kalju

Eli raamat imdb`s.

Ameerika Ühendriigid.

2010.

lavastajad vennad Hughes`id.

osades Denzel Washington, Mila Kunis, Gary Oldman jt.

Post-apokalüptiline Põhja-Ameerika on muutunud inimtühjaks põrguks. Mööda kõrbestunud loodust rändavad ringi röövlid, vägistajad ja kaabakad. Räämas väikelinnades toimub liiderdamine, tapmine ja prassimine. Kogu selle moraalse kaose keskel kõnnib mõistatuslik Eli. Juudi nimega mustanahaline mees on teel läände kaaslaseks hiiglaslik nuga ja muud relvastik, millega ta teele sattuvatel pahandustel päid otsast rapib, mp3 mängija ja hoolikalt märssi pakitud salapärane raamat. Ühes patulinnas saab Eli endale kaaslaseks Solara (bädäss relvatšikina meelierutavalt kuum Mila Kunis) ja kurjaks vaenlaseks sedasama raamatut ihaleva Carnegie (Oldman).

Kristlik märul näib olevat uus Hollywoodlaste lemmikžanr. Äkki Eestigi kinodesse jõudvas Legion`is peavad inglid Miikael ja Gabriel massiivseid kaklus- ja relvalahinguid  ning film The Road olevat niisamuti post-apokalüptiline kristluse ülistamine, siis Eli Raamat sammub sarnastes jalajälgedes. Piiblit tariv ja vabadel hetkedel piiblist tuge saav Eli on samal ajal esmaklassiline tapja, kes rahumeeli võib maha tappa pubitäie pahalasi. Huvitav, kas tegu on kristlase uue lähenemisega, et noori religiooni juurde meelitada. “Loe piiblit ja suudad terve Nimeta baari laiali lammutada.” Okei, linateose mõte on küll muus, kuid filmi tugevaimaks ja meeldejäävamaiks küljeks (Mila Kunise kõrval) on suurepäraselt teostatud taplusstseenud, mida (kahjuks) oli filmis vaid kaks tükki, kui üks parem kui teine. Esiteks stseen, kus näidatakse Elit võitlust silla all mitme teeröövliga vaid mustade siluettidena (vaata allolevat pilti) ja teiseks baarikaklus, kus kaamera teeb ringe ümber trobikonna kurja tüübi, kellel Eli nagu möödaminnes rapib päid otsast. Vennastele Hughesidele peaks üldse krediiti andma, sest kogu kaameratöö oma leidlike nurkade ja üleüldise väljanägemisega oli seksikas nagu Mila Kunis.

Sisuline piiblijant mulle nii väga peale ei läinud. Öeldakse, et sõda sai alguse religioonist ja samas on just piibel teos, mis tooks moraali ja õnne maailma tagasi. Mida-mida? Või prooviti vihjata sellele, et ilus maailm sai koleda lõpu “tänu” pahale religioonile, mis on teadagi mis. Või taheti öelda, et religioonist peab ammutama vaid head ja halbades kätes vale sõnumi levitamisel läheb asi hapuks? Ühesõnaga muutus lahe maailmalõpu vestern tobedaks “kes usub, see suudab” hosanna lugemiseks. Säherdune mekk jäi suhu, kui spegetivesterkinas hea ja paha lepivad lõpustseenis ära ning hakkavad üheskoos härdalt kanu ja maisi kasvatama.

MOON

Posted in 2009, 6/6 - klassika, ulme, USA on January 2, 2010 by Kalju

Kuu imdb’s

Ühendkuningriigid

2009

lavastaja Duncan Jones

osades Sam Rockwell, Kevin Spacey ja teised.

Filmitööstus on üks kummaline paik. Ühel mehel on käsutuses 500 miljonit dollarit ja teeb selle rahahunniku abil küll visuaalselt hingematva, kuid sisult tobeda ja juustuse ulmefilmi. Teisel geniaalse muusiku pojal, vana nimega Zowie Bowie ja uue nimega Duncan Jones, on kasutada täpselt 100 korda väiksem rahahunnik ning teeb aasta parima ja huvitavaima ulmefilmi. Samas mu väike peanupp ei saa kuidagi aru, kuidas on võimalik, et antud filmi eelarve on ainult 5 miljonit dollarit, mis on Eesti rahas veidi üle 50 miljoni krooni ja selle eest saadi Sam Rockwell, Kevin Spacey, maaliline kuumaastik, tõsisel lahe kosmosejaam ja nii edasi. Samal ajal oli näiteks Detsembrikuumuse eelarve väidetavalt 25 miljonit krooni ja selle eest saadi Liisi Koikson, Kodu keset linna Henri ja sildid vanalinna majadele. Kuskil on nagu loogikaviga. Kuid see selleks.

Kuigi Moon oli pikalt minu “mine kinno vaatama” listis, siis kinosaalis istet võttes ei teadnud ma tegelikult antud filmist mitte midagi. Ja hea oligi. Niisiis, kui sa plaanid seda filmi alles vaatama minna, siis ära edasi loe. Kuid kui loed, siis võta teadmiseks, et film räägib üksi kuukaevandusbaasis töötavast Sam Bellist, kelle ainus kaaslane on Kevin Spacey häälega rääkiv alati-abivalmis-smailirobot GERTY. Oma viimaseid nädalaid baasis veetev ja pikkisilmi oma lähedastega kokkusaamist ootav Sam avastab peale avarii tegemist, et tema tööpostile on asunud tema kloon (Ma ütlesin, et ära loe edasi, kui sa pole filmi näinud. Ongi su filmielamus rikutud). Ühesõnaga ulmevaabaga kaetud eksistsentsialistlik vaikmõtisklus elu ja surma teemadel (päris cool lause tuli, eks ole).

Kliiniliselt perfektse, kui samas ka võltsi ja kauge CGI ajastul on kuratlikult värskendav näha vanaaegset ja pisut juustust filmi. Ei mingeid plahvatusi, ei mingeid tulnukaid, ei mingeid it-meeskonna poolt viimse perfektsuseni vorbitud kosmoselaevu ja lahinguid vaid stiilipuhas nostalgialaks. Retrohõngu andsid filmile ka ilmselged vihjed kosmos-suurteostele, näiteks Kubricku Kosmoseodüsseiale või Lemi Solarisele. Olgugi, et mitmed viitamised olid ebavajalikud, siis andsid need filmile mõnusa fiilingu. Kuigi mulle jäi arusaamatuks näiteks punases kleidis kujutelm-daami ilmumine a la Solaris. Mida sellega nüüd öelda tahetigi- et seltsimees Sam hakkab aru kaotama? Samas ülejäänud linateoses sellest justkui märki polnud. Võta nüüd kinni, eks ole. Kuid olenemata oma klaustrofoobsest olustikust ja filosoofilisest alatoonist oli see siiski Sam Rockwelli film. Üksi kosmosejaamas töötav ja samas vaikselt hulluvat Sami on isegi siis haarav vaadata, kui ta sõidab vaikides 5 minutit oma kuuautoga.

Ühesõnaga siinkirjutaja meelest aasta parim filmidebüüt (kui Jonesi varasem lühifilmi julmalt kahe silma vahele jätta) ja parim sci-fi linateos.

AVATAR 3D

Posted in 2009, 4/6 - okei, põnevik, ulme, USA on December 28, 2009 by Kalju

Avatar imdb`s

Ameerika ühendriigid

2009

lavastaja James Cameron

osades Sam Worthington, Zoe Saldana, Sigourney Weaver, Stephen Lang jt.

Kuna iidne filmiblogimisvanasõna ütleb “vana aasta sees vaadatud filmidest tuleb rääkida vana aasta sees, muidu keegi enam su blogis ei kommenteeri ja päevas tuleb 100 külastajat vähem”, siis peaks ka rääkima paar sõna revolutsioonide revolutsioonist Avatarist. Kuna midagi uut kirjutada pole ja teravat ka ei viitsi punnitada, siis teen lühidalt ja palju parem mõte oleks sul Xipe juttu lugeda.

Mis toimus?

“Kurjad” ehk suurkorporatsioonid ja Ameerika sõdurid tahavad väärtusliku energiaallika kaevandamise eesmärgil vallutada “häid” ehk pärismaalasi (kelle poolele asuvad hiljem ka teadlased). Et oma eesmärki saavutada ründavad sõjaväelased ühte püha puud, kuid sellest ei piisa ja nad peavad veel ühte püha puud ründama. Tore, et James Cameronil ikka ideid jätkus. Väidetavalt pidid filmile ka järjed tulema- huvitav, kas ka nendes kogu möll toimub puude ründamise ümber? Samal ajal avastab halvatud sõdur Jake, et avatari ehk suurt sinist na`vit juhtides saab ta jälle joosta, seksida ja hullata ning armub jäägitult pärismaalaste džungliellu.  Loodus võidab tehnika, smurfid inimesed, armastus vihkamise, põiki sarvega ninasarvik roboti, lohe helikopteri ja nii edasi.

Mis ei meeldinud:

Põhimõtteliselt kõik, mis polnud filmi visuaalse küljega seotud, oli ikka piinlikult halb ja klišeedest kubisev. Huvitav, kas kõik tegelased ja tegevustik kirjutati seepärast nii must-valgeks ja lihtsaks lastefilmiks, et inimene ei peaks filmi vältel kordagi mõtlema ja saaks rahulikult neoonsele pildile keskenduda? Ju vist.

Mis meeldis?

Kuigi film oli vahepeal oma enda ilusse ära armunud, siis vaieldamatult on tegu suurteosega. Nii reaalselt liikuvaid ja perfektselt välja joonistatud miimikaga olendeid pole IT-osakonnad filmidesse veel sokutanud. Ja loodus, kus kõik asjad olid tehtud lihtsalt neoonseks ja suureks oli ka ilus. Vägev värk ühesõnaga.

Samas oli selles kõiges midagi nii revolutsioonilist, et paneks mind antud filmi uuesti vaatama? Vaevalt küll.

DISTRICT 9

Posted in 2009, 4/6 - okei, ulme, USA on October 6, 2009 by Kalju

district19. rajoon imdb’s

Ameerika Ühendriigid/Uus-Meremaa

2009

lavastaja Neill Blomkamp

osades Sharlto Copley, tulnukad jt.

okei

Mulle hullupööra meeldivad mängufilmid, mis on üles võetud niiöelda dokfilmina. See, kuidas näitlejad suhtlevad kaameraga annab sellistele filmidele ja seriaalidele meeldiva kiiksu juurda. Igasugused Briti kontorid ja Treilerpargi poisid oleks hoobilt mõttetud komöödiasarjad, kui neil antud mõõde ära võtta. Sestap oli mu üllatus suur, kui antud film hakkas samamoodi kinokardinal jooksma. Ning olgem aus, filmi algus on geniaalne, naljakas, põnev, huvitav, sotsiaalkriitilise taustaga, … , … (prindi mu blogitekst välja ja lisa ise punktiirile kiitvaid omadussõnu). Oleks mul mobiil, millega saab internetis käia ja twitterikonto, siis ma oleks mobiiliga twitterisse säutsunud “Rajoon 9 on parim ulmefilm üldse.” Aga kuna mul kumbagi elutähtsat vidinat pole, siis ma pidin lihtsalt kaasvaatajat iga 3 minuti tagant sakutama ja ütlema: “See on nii sitaks hea film.” Kuid nagu ütles Kaarel Kose, kui Must Q laiali läks, et kõik hea saab kord otsa.

Filmi esimene kolmveerandtunni keskmes oli niisiis maale hädamaandumise teinud ja nüüd Johannesburgi slummi elama jäänud tulnukate väljatõstmise korraldamine Wikus van de Merde (Sharto Copley elik tulevane A-Rühma H.M.Murdock) poolt. Nagu sisserännanud ikka, on ka tulnukad mittesoovitavad naabrid, kes veedavad oma päevi põhiliselt prügikastidest toitu otsides ja muid tulnukategemisi tehes (Ninja Roboti kostüümivimpli võib sellel aastal varakult välja anda, sest tulnukad näevad tõsiselt lahedad välja) Nii saab Multi-National Unitedis töötava van de Merde ülesandeks tulnukate kolimine linnast eemale. Loomulikult tekib sellega probleeme ja janti kui palju. Kuid ühes majas läbiotsimist tehes piserdab agar ametnik endale näkku musta ollust ja kogu filmi laguneb laiali. Kogu eelmainitud geniaalsuse asemel vallutab ekraani tobe huumor, tavalised märulistseenid ja ebaloogilised süžeekäigud. Vägisi jääb selline mulje, et härra Blomkamp oli kõik oma mõtted juba varem valminud lühifilmi pannud ja täispika filmi jaoks jäi nutti ja ideid väheks. Kahju.

district2